Kasutaja:Teeletuul/Harilik kärnkonn: erinevus redaktsioonide vahel

<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/Bufo_bufo Common toad], Kärnkonn.</ref>

==Taksonoomia==

1758. aastal andis [[Rootsi|rootslasest]] [[bioloog]] [[Carl von Linné|Carl Linnaeus]] oma ''Systema Naturae'' kümnendas väljaandes esialgu kärnkonnale binominaalse nime ''Rana bufo''. <ref>{{cite book |author=[[Carl Linnaeus|von Linné, Carl]], tõlkis [[William Turton]] |year=1806 |title=A General System of Nature,: Through the Three Grand Kingdoms of Animals, Vegetables, and Minerals, Systematically Divided Into Their Several Classes, Orders, Genera, Species, and Varieties (Volume&nbsp;1) |publisher=Lackington, Allen, and Co |pages=648–649 |url=http://books.google.com/books?id=I3QZAAAAYAAJ&printsec=frontcover}}</ref> Selles väljaandes paigutas ta kõik [[konn|konnad]] ja kärnkonnad ühte perekonda ''Rana''. Hiljem selgus, et see [[perekond|perekond]] tuleks jaotada eraldi perekondadeks ja 1768. aastal [[austria|austerlasest]] [[teadlane]] Josephus Nicolaus Laurenti asetaski hariliku kärnkonna ümber perekonda ''Bufo'' ja nimetas liigi ümber ''Bufo bufo''’ks<ref name=laurenti>{{cite book| last = Laurenti | first = J. N. | title = Specimen medicum, exhibens synopsin Reptilium emendatam cum experimentis circa venena et antidota Reptilium austriacorum | year = 1768 | location = Viennae | publisher = Joan. Thom. Nob. de Trattnern | url = http://gdz.sub.uni-goettingen.de/dms/load/img/?PPN=PPN362231184&IDDOC=281657 | language = Latin | pages = i–ii + 1–215, plates 1–5 }}</ref><ref name=zootaxa>{{cite journal| last= Dubois | first= Alain | coauthors= Bour, Roger | year=2010 | title= The nomenclatural status of the nomina of amphibians and reptiles created by Garsault (1764), with a parsimonious solution to an old nomenclatural problem regarding the genus ''Bufo'' (Amphibia, Anura), comments on the taxonomy of this genus, and comments on some nomina created by Laurenti (1768) | journal= Zootaxa | volume= 2447 | pages= 1–52 }}</ref>. Kärnkonnad selles perekonnas kuuluvad [[sugukond|sugukonda]] ''Bufonidae'', kärnkonlased<ref name=DFrost>{{cite web |url=http://research.amnh.org/vz/herpetology/amphibia/ |title=Bufonidae |author=Frost, Darrel R. |date=2011-01-31 |work=Amphibian Species of the World: an Online Reference. Version 5.5 |publisher=American Museum of Natural History |accessdate=2012-08-24}}</ref>.

 

 

==Kehaehitus/Kirjeldus==

Täiskasvanud kärnkonnad võivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende värv võib varieeruda rohelisest tumepruunini. Kärnkonnad on nime saanud omapärase nahatekstuuri järgi, mis meenutab kärna.

Emased on tavaliselt isastest tüsedamad, lõunapoolsemad isendid oma põhjapoolsematest liigikaaslastest suuremad. Nende [[pea]] on lai ja kahe väikese [[ninaõõs|ninasõõrmega]] otsmise ninamiku all asuva suure [[suu|suuga]]. Kärnkonnadel puuduvad [[hambad]]. Ümarad väljaulatuvad [[silmad]] on kollase või vasekarva iirisega ja horisontaalsete pilukujuliste pupillidega. Kohe silmade taga on kaks väljaulatuvad kühmjat ala, paratoidnäärmed, mis asetsevad viltuselt. Nendes näärmetes sisaldub mürgine eritis bufotoksiin, mida kasutatakse võimalike [[kiskja|kiskjate]] eemalepeletamiseks. Kärnkonna [[pea]] läheb kereks üle ilma nähtava [[kael|kaelata]] ja neil puudub väline häälepaun. Kehakujult on kärnkonnad laiad ja jässakad, asetsedes niiviisi maapinna lähedal. [[jäsemed|Esijäsemed]] on lühikesed ning sissepoole suunatud [[varvas|varvastega]]. [[paljunemine|Paljunemisperioodil]] arenevad isaste esimesele kolmele sõrmele padjandid (nuptial pads). Neid kasutatakse emasest kinnihoidmiseks paaritumise ajal. Võrreldes teiste [[konn|konnadega]] on kärnkonnade tagajäsemed lühikesed ja varbad on pikad ning neil puuduvad ujulestad. Kärnkonnadel puudub [[saba]]. [[Nahk]] on neil kuiv ja kaetud väikeste tüükalaadsete muhkudega. Harilik kärnkonn kipub olema suguliselt dimorfne, liigi emased isendid on pruunimad ja isased hallimad. Kõhualune on neil konnadel halli-mustatäpiline määrdunud valget tooni.