Ökofüsioloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.1) (Robot: lisatud ca:Ecofisiologia |
Resümee puudub |
||
7. rida:
==Ökofüsioloogia Eestis==
Taimede ökofüsioloogia vallas uuris taimepigmentide ökoloogilist funktsiooni [[Teodor Lippmaa]]. 1970.–1980. aastail moodustus ökofüsioloogiline uurimisgrupp [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudis]], kus puude ökofüsioloogiaga tegelesid [[Andres Koppel]], [[Olevi Kull]] jt. 1984. moodustati samas ökofüsioloogia labor (juhataja [[Kalevi Kull]]). Aastal 1992 moodustati Tartu Ülikoolis ökofüsioloogia õppetool, mida on juhatanud ökofüsioloogia prof. Kalevi Kull, rakendusökoloogia prof. Olevi Kull ja prof. [[Krista Lõhmus]]. Õppetoolis tehtav teadustöö hõlmab peamiselt kolme valdkonda: "klassikaline" taimede ökofüsioloogia, metsaökosüsteemide süsinikuringe ja globaalsete kliimamuutuste mõju taimkattele.
Loomade ökofüsioloogia alal rajas [[Jüri Keskpaik]] lindude ökofüsioloogia uurimislabori [[Puhtu bioloogiajaam]]as. Lindude ökofüsioloogiaga on hiljem tegelenud ka füsioloogilise ökoloogia prof. [[Peeter Hõrak]]. Putukate ökofüsioloogiaga on tegelenud [[Aare Kuusik]], [[Anne Luik]] ja [[Alo Vanatoa]] Zooloogia ja Botaanika Instituudis ning hiljem [[Maaülikool]]is.
| |||