Ajakirjanik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
toim ja lisa |
lisa |
||
1. rida:
[[Pilt:NLN_Mara_Montalbano.jpg|thumb|Reporter Mara Montalbano]]
'''Ajakirjanik''' on [[ajakirjandus]]es töötav inimene, kes kogub, vahendab, töötleb ja kommenteerib [[info]]t toimuvate [[sündmus]]te ja päevakajaliste inimeste ning muu aktuaalse kohta ([[uudisajakirjandus]]), uurib ja analüüsib lugejatele huvipakkuvaid teemasid ning teeb neist kokkuvõtteid ([[uuriv ajakirjandus]], samuti [[olukirjeldus]]ed, portreelood jms žanrid). Üldjuhul
Traditsiooniliselt on kirjutavad ajakirjanikud töötanud [[ajaleht|ajalehtede]] ja [[ajakiri|ajakirjade]] juures, rääkivad ajakirjanikud aga [[raadio]]s ja [[televisioon]]is. Tänapäeval hägustab olukorda nn [[uus meedia]]: ka raadio- ja telejaamadel on internetileheküljed, kuhu kirjutatakse, samas tehakse ajalehtede ja ajakirjade veebi tihti videosid või ''[[podcast]]''<nowiki>'</nowiki>e. Samuti on [[uudisteportaal]]e ja muid [[veebiväljaanne|veebiväljaandeid]], mil puudub väljund [[trükimeedia]]s, raadios või televisioonis (Eestis näiteks [[Delfi (portaal)|Delfi]]). Ka ei pea ajakirjanikul olema alalist töökohta kindla väljaande toimetuses: juba ajakirjanduse algusaegadest on paljud ajakirjanikud olnud [[vabakutseline|vabakutselised]], tehes kaastööd eri väljaannetesse tükitööna või muude kokkulepete alusel, internetiajastul on hakatud ka mitmeid [[blog]]ijaid ajakirjanikeks pidama.
Eestis saab ajakirjanikuks õppida [[Tartu]]s [[Tartu Ülikool]]is (sotsiaal- ja haridusteaduskonnas õpetatakse nii ajakirjanikke kui ka suhtekorraldajaid), [[Tartu Teoloogia Akadeemia]]s (kristliku meedia eriala) ning [[Tallinn]]as [[Tallinna Ülikool]]is ja [[Balti Filmi- ja Meediakool]]is (eesti keeles). Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] Eestis ajakijranduslikku haridust ei antud.
Harva on ajakirjaniku ametinimetuseks "ajakirjanik", pigem on see [[katusmõiste]], mille alla kuuluvad mitmed ajakirjandusliku protsessi osalised: [[reporter]]id, toimetajad, rubriigi- ja küljetoimetajad, [[saatejuht|saatejuhid]] jts. Ajakirjanikuks peetakse siiski vaid neid ajakirjanduses töötavaid inimesi, kes annavad otsese panuse väljaande põhisisusse, mitte näiteks [[keeletoimetaja]]id, [[korrektor]]eid, [[kujundaja]]id ja [[operaator]]eid või [[reklaam]]itöötajaid. Ajakirjandustöö keerukuse ning organisatsioonide erineva tööjaotuse tõttu on mõned ametid, nagu [[diktor]], kahe kategooria vahepeal.
==Valdkondlik spetsialiseerumine==
Ajakirjandus katab palju valdkondi, seepärast on ka ajakirjanikud tihti nende järgi spetsialiseerunud: samas väljaandes võivad olla eri valdkondadel eri toimetajad või terved valdkonnatoimetused, ennast ühe valdkonnaga sidunud ajakirjanik võib aga töötada samal alal eri väljaannetes. Näiteks võivad [[majandus]]lehes olla eraldi [[börs]]i-, [[põllumajandus]]-, [[tööstus]]- ja [[kinnisvara]]toimetaja, üldhuvilehtedes on enamasti iseseisvad sise- ja välisuudiste, majandus-, [[poliitika]]- ja [[kultuur]]itoimetused.
Niisugusel puhul on sageli palju abi töökogemusest või haridusest konkreetses valdkonnas. Kuna lugejad, eriti aga selle eriala spetsialistid eeldavad ajakirjanikult asjatundlikkust, soovitatakse vahel õppida ajakirjandust alles teise [[kõrgharidus]]ena. Teisalt on sellisel ajakirjanikul mõnikord raske vahetada vajaduse korral valdkonda või asendada kolleegi toimetuses.
==Ohud==
Kuna uudisajakirjanikud peavad vahendama teateid kogu maailmast, tuleb neil sageli viibida sündmuspaigal. See on ohtlik ajakirjanikele, kes töötavad poliitiliselt rahutus piirkonnas või kajastavad sõda. Igal aastal saab vigastada või hukkub mitmeid sõjaajakirjanikke.
Ajakirjanike elu ja tervise võivad seada ohtu ka [[diktatuur]]irežiimid, kus [[ajakirjandusvabadus]] on piiratud: lisaks [[tsensuur]]ile võidakse ajakirjanikke "ebasoovitava" info levitamise eest kallutatud kohtusüsteemis süüdi mõista või isegi füüsiliselt rünnata. Uurivaid ajakirjanikke ähvardab ja ründab vahel [[organiseeritud kuritegevus]], kui ajakirjanik seab ohtu kuritegeliku organisatsiooni tegevuse või paljastab selle sidemeid ühiskonnas ja poliitikas. Ohtlikuks võib osutuda ka krimiajakirjandus, näiteks [[tänavakuritegevus]]e kajastamine.
==Slängiväljendid==
Eesti keeles on juba Teise maailmasõja eelsest ajast kasutatud ajakirjanike kohta väljendit ''leheneeger''. Mõnikord peetakse seda halvustavaks, kuid leheneegriteks võidakse ajakirjanikke nimetada ka halvakspanuta või eneseirooniliselt.
Sõna päritolu kohta on mitmesuguseid oletusi: ühe kohaselt on see seotud [[trükivärv]]iga, mis vanasti ajakirjanikke määris, teise kohaselt moodustatud [[saksa keel|saksa]] sõna ''Blattneger'' eeskujul, mis algselt tähistas variautorit.
==Vaata ka==
* [[Aasta ajakirjanik]]
* [[Ajakirjanike loend]]
* [[Ajakirjanduslikud žanrid]]
==Pilte==
| |||