Liviu Rebreanu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RedBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2) (Robot: lisatud cs, de, eu, fr, he, hu, id, it, nl, pl, ro, ru
P .
8. rida:
Bukarestis liitus ta kirjanduslike ringkondadega ning töötas ajakirjanikuna väljaandeis ''Ordinea'' ning ''Falanga literară și artistică''. Austria-Ungari valitsuse nõudmisel ta arreteeriti ja anti 1910. aastal Austria-Ungarile välja. Teda hoiti vangistuses Gyulas, ent ta vabanes sama aasta augustis ning naasis Bukaresti. 1911–1912 oli ta [[Craiova Rahvusteater|Craiova Rahvusteatri]] sekretär, tema ülemuseks oli kirjanik ja režissöör [[Emil Gârleanu]]. Sel ajal abiellus ta näitlejanna Fanny Rădulescuga.
 
Kirjanikuna debüteeris Rebreanu 1912. aastal novellikoguga "Frământări". [[Esimene Maailmasõdamaailmasõda|Esimese Maailmasõjamaailmasõja]] ajal oli ta ajalehe ''[[Adevărul]]'' reporter, ent jätkas ka novellide avaldamist: 1916 ilmusid "Golanii" ja "Mărturisire", 1919 "Răfuială". Pärast sõda sai temast oluline kaastööline kirjandusseltsis "[[Sburătorul]]", mida juhtis kirjanduskriitik [[Eugen Lovinescu]].
 
1920. aastal avaldas Rebreanu romaani "Ion", mida peetakse esimeseks moodsaks rumeenia romaaniks ning milles ta kujutab maaomanditülisid [[Transilvaania]] maapiirkondades (eesti keeles on romaan ilmunud [[Natalie Alver]]i ja [[Telma Tali]] tõlkes, Tallinn: Eesti Raamat, 1970). "Ioni" eest sai Rebreanu [[Rumeenia Akadeemia]] auhinna; 1939 sai temast Akadeemia liige.