Cimze seminar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud ja täiendatud |
Parandatud ja täiendatud |
||
1. rida:
<!--[[Pilt:Parochiallehrer-Seminar in Walk.jpg|thumb||Grāmatas "Bruņniecības draudžu skolotāju seminārs Valkā, tā skolotāji un audzēkņi" vāks (1898).]]
[[Pilt:Vidzemes skolotaju seminara eka Valka.jpg|thumb||Vidzemes skolotāju semināra ēka Valkā (1937).]]-->
[[Pilt: Cimze Seminari hoone tänapäeval.JPG|thumb|300px|upright|Maja, kus kunagi asus Cimze seminar. Praegu on siin Valka koduloomuuseum. Foto 2010. aastast.]]
'''Cimze seminar''' oli [[lätlased|läti]] [[pedagoog]]i ja muusiku [[Jānis Cimze]] ([[1814]]-[[1881]]) juhitud [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[kihelkonnakool]]iõpetajate ja [[köster|köstrite]] [[seminar]], mis tegutses aastatel [[1839]]–[[1849]] [[Valmiera]]s ja [[1849]]–[[1890]] [[Valga]]s.
Seminaril oli kujundav osa [[Eesti ajalugu#Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg|rahvusliku ärkamise ajal]] [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] ja [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]] ning Jānis Cimzet peetakse [[Baltimaad]]e [[koorilaul]]utraditsiooni peamiseks rajajaks ja [[1869]]. aastal [[Tartu]]s peetud [[I üldlaulupidu|eesti esimese üldlaulupeo]] üheks isaks.
Cimze seminaris sai hariduse üle 100 [[eestlased|eesti]] noormehe, sealhulgas [[Carl Robert Jakobson]], [[Ado Grenzstein]], [[Anton Jürgenstein]], [[Hans Rebane (1862–1911)|(vaimulik) Hans Rebane]]<ref>Anton Jürgenstein. Minu mälestused I-II. Eesti Päevaleht. Akadeemia. 2011, lk. 62</ref>, [[Joosep Kapp]], [[Andres Erlemann]], [[Mihkel Kampmaa]] (Kampmann), [[Hans Einer]], [[Aleksander Kunileid]] (Saebelmann), [[Friedrich Saebelmann]], [[Aleksander Thomson]], [[Johannes Eglon]] ja [[Aleksander Läte]].▼
▲Cimze seminaris sai hariduse üle 100 [[eestlased|eesti]] noormehe, sealhulgas [[Carl Robert Jakobson]], [[Ado Grenzstein]], [[Anton Jürgenstein]], [[Hans Rebane (1862–1911)|
Tuntud läti kultuuritegelastest õppisid Cimze seminaris näiteks [[Kārlis Baumanis]], [[Auseklis]], [[Indriķis Zīle]], [[Apsīšu Jēkabs]] ja [[Pēteris Hincenbergs]].
== Õppetöö korraldus ==
Seminari võeti vastu läti ja eesti rahvusest õpilasi iga kolme aasta tagant
==Muusikaline ettevalmistus==
Cimze seminar andis põhjaliku [[muusika]]lise ettevalmistuse.<ref>[http://istorik.org/?p=844 Alo Põldmäe. Cimze seminar – Eesti I üldlaulupeo taimelava] istorik.org Kasutatud 6.09.2012.</ref>Muusikaõpetuse tugevaim külg oli teoreetilise ja praktilise õpetuse loomulik ühendamine.
[[Valga Jaani kirik]]usse oli Jānis Cimze tellinud [[1867]]. aastal kuulsa saksa orelimeistri [[Friedrich Ladegast]]i käest oreli.<ref>Andmed Valga Jaani kiriku oreli tellimise kohta Jānis Cimze poolt pärinevad [[Friedrich Ladegast]]i kirjast oreli sees. - Vt Vikipeedia artiklit [[Valga Jaani kiriku orel]].</ref> Põhjuseks oli heal tasemel oreliõpe Cimze seminaris ja vajadus hea pilli järele. Valga Jaani kirik ja [[Valga Jaani kiriku orel|sealne orel]] olid seetõttu tihedalt seotud Cimze seminariga. Seminaristide kontsertidel esitati arvestataval tasemel koguni [[Johann Sebastian Bach|Bachi]] ja [[Felix Mendelssohn-Bartholdy|Mendelssohni]] oreliloomingut.
Cimze sisendas õpilastesse lugupidamist [[rahvalaul]]u vastu. Tema eeskujust ongi pärit Cimze seminari
Esimese üldlaulupeo ajaks oli Cimze seminari lõpetanud juba umbes 50 eestlast, kellest vähemalt 30 tegutsesid kooliõpetajatena ning enamik neist juhatas koore, - näiteks [[Joosep Kapp]] [[Suure-Jaani]]s, [[Johannes Eglon]] [[Vändra]]s, [[Andres Erlemann]] [[Helme]]s. Pärast laulupidu kirjutas [[Johann Voldemar Jannsen]] ''[[Eesti Postimees|Eesti Postimehes]]'':
34. rida ⟶ 32. rida:
::fax. +371 4781199
::e-post: muzejs@valka.lv
::http://muzejs.valka.lv
==Viited==
{{viited}}
==Kirjandus==
*Peterson C., Bach J., Inselberg E. ''Das ritterschaftliche Parochiallehrer-Seminar in Walk, seine Lehrer und Zöglinge 1839–1890''. – Riga, 1898.
==Välislingid==
*[http://
*[http://muzeji.assistunion.lv/en/museums/valka-local-history-museum/ Valka koduloomuuseum Läti Muuseumiühingu veebisaidil]
<!-- *[[Alo Põldmäe]]: [http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=474 Cimze seminar – Eesti I üldlaulupeo taimelava] See link on surnud-->▼
<!-- *[http://www.valka.lv/kat/ee/kultuur/muuseum/ Info Valka Cimze Koduloomuuseumist Valka linna koduleheküljel]
▲
==Jānis Cimze Liivimaa kooliõpetajate kooliõpetaja==▼
▲<!--==Jānis Cimze Liivimaa kooliõpetajate kooliõpetaja==
1832. a. suvel jõudis Jānis Cimze, 25-aastane noor mees, kodumaale tagasi ning novembris peaaegu 165 aastat tagasi asus Valmieras uue õppeasutuse tööd juhtima. Eestlastele oli suunatud järgmine märkus asutamisdokumendi lõpul: „Peaksid eestlased, kes saksakeeles tugevad, soovima õppeasutust kasutada, siis ei seisa sellel mingit takistust ees.“ Kooli astuda soovis 7 õpilast, neist 4 võeti vastu puhtalt, 3 jäeti proovi peale. Vahepeal võeti juurde 3 õpilast. Näiteks üheksanda lennu lõpetajaist oli tubli kolmandik eestlasi, kokku 10. 1838. a.
Janis Cimze on maetud Valka Luke kalmistule. 1888. aastal, 7 aastat peale tema surma avati kalmul mustast graniisist monument, mille kolmel küljel seisab eesti-, läti- ja saksakeelne tekst: „Oma rahva kooliõpetajate kooliõpetajale tänulik Liivimaa -->
|