Kahendsüsteem: erinevus redaktsioonide vahel

Kahendsüsteemis esitatakse [[arv]]e samal põhimõttel nagu [[kümnendsüsteem]]is või mis tahes muus positsioonilises arvusüsteemis. Erinevus kümnendsüsteemist seisneb selles, et kümnendsüsteemi alus on [[kümme|10]] ja vastavalt on ka numbrimärke kümme (0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9). Kahendsüsteemis on [[järgukaalkohakaal]]udeks kümne [[astendamine|astmete]] asemel kahe täisarvastmed.

Kahendsüsteemis toimub arvude [[loendamine]] järgmiselt: 0, 1, 10, 11, 100, 101, 110, 111, 1000, 1001 jne. Mitmekohalist arvu tuleb lugeda nii, nagu iga koht oleks eraldi number, näiteks: 10 tuleb lugeda "üks, null", mitte "kümme". Et kasutada saab ainult kahte sümbolit (0 ja 1), siis juba kümnendsüsteemse arvu 2 esitamiseks tuleb kasutada mõlemat: 10. Väikseima [[järgukaalkohakaal]]uga (2<SUP>0</SUP>=1) koht muutub iga kahe arvu järel, järgmine iga nelja arvu järel, edasi iga kaheksa arvu järel jne. Iga järgnev järgukaal on eelnevast kaks korda suurem, millest tulenebki see, et järgukaaludeks on kahe täisarvastmed.