Päideroog: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
29. rida:
Suuri päideroo kogumikke leidub jõe[[luht]]adel ja veekogude kaldail või kaldavees. Seal võivad nad moodustada [[roostik]]ke. Päideroog sarnaneb mõneti [[pilliroog|pillirooga]], kuid on viimasest väiksem, ja [[jäneskastik]]ule, kellest on suurem. Kuigi päideroog armastab vett ja võib kasvada koguni veetaimena, talub ta ka [[põud]]a.
 
{{keeletoimeta}}== Majanduslik tähtsus ==
 
[[Soome]]s kasvatatakse päideroogu [[energiataim]]ena (aastal [[2005]] umbes 10 000 hektaril). Päideroog niidetakse, [[pallitamine|pallitatakse]] ja põletatakse segus [[turvas|turba]] või puidujäätmetega (päideroogu on segus 5–10%). Hektarilt annab päideroog 6–13 t kuivainet. Soomes ja [[Rootsi]]s on uuritud päideroo potentsiaali [[kiutaim]]ena, näiteks [[paberitööstus]]e toormena.
41. rida:
Päideroost on aretatud [[sort]]e, mida kasvatatakse [[ilutaim]]ena. Sort 'Strawberries and Cream' on oma nime ('maasikad ja koor') saanud lehtede järgi, mis on roosakad laiade valgete triipudega.
 
Päiderohu lehed sisaldavad [[dimetüültrüptamiin]]i, mis on ''[[ayahuasca]]'' üks komponente. Lehtedes leidub ka [[5-metoksüdimetüültrüptamiin]]i ja sellele lähedasi aineid. Täheldatud on ka [[beetakarboliin]]i. Mõned päiderohuliigid sisaldavad [[gramiin]]i, mis võib kahjustada [[aju]], [[kesknärvisüsteem]]i ja teisi organeid ning võib põhjustada [[surm]]a magamise pealtajal.
 
== Sünonüümid ==