Prisma: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (Robot: lisatud ar, ast, az, bg, bn, bs, ca, cs, de, el, eo, es, eu, fr, he, hr, hu, id, it, ja, jv, ka, ko, ky, lv, nl, nn, no, pl, pt, ro, ru, sh, sk, sl, sn, sr, su, sv, ta, th, uk, zh |
Resümee puudub |
||
3. rida:
[[Pilt:Hexagonal Prism BC.svg|pisi|[[Kuusnurkne prisma]]]]
'''Prisma''' on [[hulktahukas]], mille kaks [[tahk]]u (''põhitahud'' ehk ''põhjad'') on vastavalt paralleelsete külgedega [[Kongruentsus|kongruentsed]] hulknurgad ja ülejäänud tahud (''külgtahud'') [[rööpkülik]]ud.<ref name="EE"/>
== Prismade liigitamine ==
Prismat, mille kõigi külgede tasandid ristuvad põhjade tasandiga, nimetatakse '''püstprismaks'''. Vastupidisel juhul nimetatakse prismat '''kaldprismaks'''. <ref> Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. </ref>
Prismasid võib eristada ka nende põhjade kuju järgi. Kui prisma põhi on ''n''-nurk, siis nimetatakse prismat ''n''-nurkseks prismaks. Vastavalt räägitakse '''kolmurksest prismast''', '''nelinurksest prismast''' jne. Prismat, mille põhjaks on [[korrapärane hulknurk]], nimetatakse '''korrapäraseks prismaks'''.
[[Rööptahukas]] on nelinurkne prisma, mille põhjaks on [[ristkülik]]. [[Risttahukas]] on nelinurkne püstprisma, mille põhjaks on [[ristkülik]].
== Pindala ==
Prisma (kogu)[[pindala]] ''S'' on külgpindala ''S''<sub>''k''</sub> ja põhitatkude pindala summa
:<math>S = S_k + 2S_p, \,</math>
kus külgpindala avaldub põhja ümbermõõdu ''P'' ja prisma kõrguse ''h'' korrutisena:
:<math>S_k= P h. \,</math>
Prisma ''kõrguseks'' nimetatakse selle põhjade vahelist kaugust.
== Ruumala ==
Prisma [[ruumala]] on selle põhja pindala ja prisma kõrguse korrutis:
:<math>V=S_p\, h, \,</math>
==Vaata ka==
* [[Antiprisma]]
== Viited ==
14. rida ⟶ 39. rida:
<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 7. köide, 1994.</ref>}}
[[Kategooria:
[[ar:منشور (هندسة)]]
| |||