Absoluutselt must keha: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
[[Image:Planck_law_log_log_scale.png|right|222px|thumb|Absoluutselt musta keha kiirguse spekter (ühikulise pindala kohta). Näidatud on ka nähtava spektraalpiirkonna piirid.]]
== Absoluutselt musta keha kiirgus ==
{{vaata|Musta keha kiirgus}}
[[Absoluutselt musta keha kiirgus]]e spekter (temperatuuril ''T'') on antud [[Plancki kiirgusseadus]]ega:
19. rida ⟶ 24. rida:
See näitab, et temperatuuri tõustes nihkub spektri maksimum lühemate lainepikkuste poole. Vastavalt muutub ka kiirguse värvitoon.
[[Image:Color temperature.svg|center|Soojuskiirguse värvitoon sõltuvalt temperatuurist]]
== Seos reaalsete kehadega ==
Reaalsed kehad emiteerivad kiirgust vähem kui sama temperatuuriga absoluutselt must keha, vastavat koefitsienti nimetatakse keha [[kiirgamisvõime]]ks ja tähistatakse <math>\varepsilon</math>. Seega <math>0<\varepsilon<1</math>. Vastavalt [[Kirchhoffi seadus]]ele on see võrdne keha [[neelamisvõime]]ga. Kui <math>\varepsilon=\text{Const}</math> (ei sõltu lainepikkusest), nimetatakse keha ''halliks'' (neelab ühtemoodi igasugusel lainepikkusel).
Enamuse tahkete kehade ning kõrgele rõhule ja temperatuurile viidud gaaside [[soojuskiirgus]] on spektraalkoostiselt siiski üsna lähedane absoluutselt musta keha omale. See võimaldab kiirguse spektri järgi hinnata keha temperatuuri. Sellisel viisil määratud temperatuuri nimetatakse [[värvustemperatuur]]iks.
|