'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on konvektiivsete vertikaalse arenguga pilvedekonvektsioonipilvede klassi kuuluvate [[pilv]]ede põhiliik. NadNende tekivadaluse kõrguselkõrgus on 0,8–1,5 km, kuivaväga madala suhtelise ilmaõhuniiskuse juhulpuhul isegi kõrgemal kui 2,5–3 km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref>, ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, mille tõttu said oma nime.
Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral, kui soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal on tõusvad [[õhuvool]]ud, st tekivad õhu konvektsioonivoolud.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsiooninivooni ning [[veeaur]] kondenseerub ja tekivad väikesi [[villakuhi|villakuhilaid]] meenutavad pilved, mis koosnevad [[veepiisad|veepiiskadest]]. Kui pilved arenevad edasiväga kõrgeks, siis võivad nad koosneda lõpuks ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust. Mõnikord ühinevadarenevad rünkpilvedvõi suurtekskoonduvad jarünkpilved kohutavateks [[rünksajupilved]]eks, millest tuleb [[hoovihm]]a ja millega on seotud [[äike]]st. KaRünkpilved rünkpilvedestei võibole vihmatüüpilised sadadasajupilved, kuid soojaneist, ilmapeamiselt puhulvõimsatest needrünkpilvedest, piisadvõib aurustuvadtulla õhushoogsademeid hõõrdudes(nõrk hoogvihm või lumekruubid)<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>.
Õhumassisisesed rünkpilved tekivad suvelsoojal aastaajal lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi.<ref name="ilm"/>
