1924. aasta suveolümpiamängud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RedBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2) (Robot: muudetud id:Olimpiade Musim Panas 1924
Resümee puudub
1. rida:
'''1924. aasta suveolümpiamängud''' olid VIII [[olümpiaad]]i [[kaasaegsed olümpiamängud|nüüdisaegsed]] [[suveolümpiamängud]]. Need toimusid [[[1924]]. aastal [3. mai]]st [[27. juuni]] [[1924]]ni [[Prantsusmaa]] pealinnas [[Pariis]]is. Mängud pühendati [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK]]-i asutamiskongressi 30. aastapäevale.
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2006}}
'''1924. aasta suveolümpiamängud''' olid VIII [[olümpiaad]]i [[kaasaegsed olümpiamängud|nüüdisaegsed]] [[suveolümpiamängud]]. Need toimusid [[3. mai]]–[[27. juuni]] [[1924]] [[Prantsusmaa]] pealinnas [[Pariis]]is. Mängud pühendati [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK]]-i asutamiskongressi 30. aastapäevale.
 
Pariis kinnitati [[olümpialinn]]aks [[ROK]]-i XIX [[ROK-i istungjärgud|istungjärgul]] [[Lausanne]]'is [[1921]]. aastal. Teised kandideerinud linnad olid [[Amsterdam]], [[Barcelona]], [[Los Angeles]], [[Praha]] ja [[Rooma]].
 
== Olümpiaareenid ==
Olümpia peaareeniks oli [[Colombes]]'i staadion, mille [[staadion]]iradastaadionirada oli 500 meetritmeetri pikkune.
 
Muud võistluspaigad oli [[Piscine de Tourelles]] ([[ujumine]], [[veepall]], [[vettehüpped]];), [[Vélodrome d'Hiver]] ([[raskejõustik]]ualad;), Vélodrome Municipal [[Vincennes]]'is ([[Jalgrattasport|jalgrattasõit]];), Argenteuil [[Seine]]'i jõel ([[sõudmine]];), [[Meulan]] ja [[Le Havre]] - ([[purjetamine]];), [[Reims]], [[Versailles]] ja [[Chalons]] ([[laskmine]]).
Olümpia peaareeniks oli Colombes'i staadion, mille [[staadion]]irada oli 500 meetrit.
 
Muud võistluspaigad oli Piscine de Tourelles – [[ujumine]], [[veepall]], [[vettehüpped]]; Vélodrome d'Hiver – [[raskejõustik]]ualad; Vélodrome Municipal Vincennes'is – [[Jalgrattasport|jalgrattasõit]]; Argenteuil Seine'i jõel – [[sõudmine]]; Meulan ja Le Havre - [[purjetamine]]; Reims, Versailles ja Chalons – [[laskmine]].
 
== Korraldus ja osavõtt ==
Korralduskomitee esimees oli krahv [[Justinien de Clery]]. Võistluste peasekretär oli [[Franz Reichel]].
 
Võistluste peasekretärpatroon oli [[FranzPrantsusmaa]] Reichelpresident ([[1920]]–[[1924]]) [[Alexandre Millerand]].
 
Majutus oli esmakordselt niinimetatud "[[olümpiaküla]]s", milleks kasutati suvilaid ja kasarmuid [[Bois Colombes]]'i linnaosas.
Võistluste patroon oli [[Prantsusmaa]] president ([[1920]] – [[1924]]) [[Alexandre Millerand]].
 
Olümpial osales 44 riiki ja 3092 sportlast, sealhulgas 136 naist. Suurim võistkond oli Prantsusmaal - 319 sportlast. Väikseim võistkond oli Filipiinidel - 1 sportlane. Esmakordselt võtsid olümpiamängudest osa [[Ecuador ]], [[Filipiinid]], [[Leedu]], [[Läti]], [[Mehhiko]], [[Poola]], [[Rumeenia]], [[Uruguay]] ja iseseisva riigina ka [[Iirimaa]].
Majutus oli esmakordselt niinimetatud "[[olümpiaküla]]s", milleks kasutati suvilaid ja kasarmuid Bois Colombes'i linnaosas.
 
Olümpial osales 44 riiki ja 3092 sportlast, sealhulgas 136 naist.
 
Suurim võistkond oli Prantsusmaal - 319 sportlast.
 
Väikseim võistkond oli Filipiinidel - 1 sportlane.
 
Esmakordselt võtsid olümpiamängudest osa [[Ecuador ]], [[Filipiinid]], [[Leedu]], [[Läti]], [[Mehhiko]], [[Poola]], [[Rumeenia]], [[Uruguay]] ja iseseisva riigina ka [[Iirimaa]].
 
== Võistlusalad ==
Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala ja võisteldi 126 võistlusalal:
 
Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala ja võisteldi 126 võistlusalal:
* [[Jalgpall 1924. aasta suveolümpiamängudel|Jalgpall]]
* [[Jalgrattasõit 1924. aasta suveolümpiamängudel|Jalgrattasõit]]
56. rida ⟶ 45. rida:
 
== Mängude avamine ja sümboolika==
 
Olümpiamängud avas Prantsusmaa president [[Gaston Doumergue]].
 
[[Olümpiavanne|Olümpiavande]] andis kergejõustiklane [[Georges André]] (olümpiahõbe kõrgushüppes [[1908]] ja olümpiapronks 4 × 400 m teatejooksus [[1920]]).
 
[[Olümpiamündid|Olümpiamedal]]i kujundus: Aversil oli keskel kompositsioon mitmesugustest spordivahenditest - jalg- ja ragbipall, ketas, kuul, oda, aer, poksikinnas, vehklemismask, suusakepp ning suusk. Tekst: "VIIIeme/OLYMPIADE/PARIS/1924". Revers oli osaliselt helmesnööriga servatud tagaküljel langevate kiirte foonil kaks sportlase figuuri. Püstiseisja on ulatnudulatanud käe istuvale atleedile. Allservas olümpiarõngad. Diameeter 55 mm. Sign. A. Rivaud.
 
Olümpiasümboolikas esimestEsimest korda kasutati olümpiamängudel spordialade sümbolitena piktogramme.
 
[[Olümpiamargid|Olümpiapostmargid]] anti välja neljast margist koosnevkoosneva seeriaseeriana, mis oli jälle kavandatud klassikalises stiilis, kuid antiikfiguuride taustal näeme ka Pariisi staadioni, triumfikaart ja Notre-Dame'i katedraali. Uudseks oli postkaart pealetrükitud olümpimargiga, millel kujutatud kuulus antiik-kreeka maadleja Milon.
 
Olümpiamängudest väntas firma "Rapid Films" dokumentaalfilmi "''Jeux Olympiques, Paris 1924''". See oli esimene olümpiamänge käsitlev pikem ülevaatefilm.
71. rida ⟶ 59. rida:
== Eestlastest osalejad ==
[[Kergejõustik]]lased:
*[[Aleksander Antson]] ([[1500 m jooks|1500 m]], [[3000 m taksitusjookstakistusjooks|3000 m takistusjooks]])
*[[Aleksander Klumberg]] ([[odavise]], [[kümnevõistlus]])
*[[Elmar Rähn]] (kümnevõistlus)
104. rida ⟶ 92. rida:
{{Olümpiamängud}}
 
[[Kategooria:1924. aasta suveolümpiamängud| ]]
[[Kategooria:1924|Suveolümpiamängud, 1924]]
[[Kategooria:Pariis]]