Redaktsioon: 22. mai 2012, kell 01:59 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 042 muudatust P HC: −Kategooria:Tallinna vanalinn; −Kategooria:Tallinna ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. august 2012, kell 00:51 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 092 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
24. rida: \|Töövõtja = \|Ehitusinsener = Gert Koningk [[Münster]]ist \|Laiuskoord = ~~<!-- K/M/S (55/44/33~~59.~~22/N) või kümnendkraadid (55.742561) -->~~4425 \|Pikkuskoord = ~~<!-- K/M/S (11/22/33~~24.~~44/W) või kümnendkraadid (-11.375955) -->~~7495 \|Veel = }} 31. rida: ==Ajalugu== [[Pilt:Paks Margareeta 2011-05-21.JPG\|pisi\|left\|Paks Margareeta 2011. aastal]] Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati [[Hollandi bastionidesüsteem]]i järgi<ref>[http://www.hot.ee/narvahistory/fortifikatsioon.html Fortifikatsioon]</ref> [[Suure Rannavärava eesvärav]]a kolmanda uuendamise käigus [[1518]]–[[1529]]. Praeguse nime sai torn [[1842]]. aastal, enne seda kandis torn nime Rosencrantz <ref name="muuseum">[http://www.meremuuseum.ee/?op=body&id=20 Paks Margareeta ja Suur rannavärav]</ref>. Suurtükitorni ehituse kavandas tõenäoliselt Clemens Pale, [[1520]]. aastaist juhtis töid meister Gert Koningk Münsterist, kes oli ametis olnud ka [[Oleviste kirik]]u juures. Rekonstrueerimistööd lõpetati täielikult [[1531]]. aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib [[dolomiit\|dolomiidist]] leekestiilis vapitahvel värava esiküljel<ref name="muuseum" />. Paksu Margareeta ehitamisega lõpeb Tallinna linnamüüri ehitamise ajalugu. Suurtükitorn Paks Margareeta ehitati kolmveerandringikujulisena, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 4.,4–6.,5 m, kusjuures seinte paksus kahanes astmeliselt ülespoole. Torn oli algselt viiekorruseline, kolm alumist korrust olid mõeldud [[suurtükk]]idele, neljas ja viies olid aga [[masikulii]]korrus ning masikuliil asetsev korrus koos arvukate laskeavadega. Suurtükitorni neljas korrus oli lahtise platvormina, vaid selle äärtes olev kaitsekäik oli katustatud. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 m, idaküljel aga 22 m. Koos Paksu Margareetaga rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m kõrgune külgkaitsevall Paksust Margareetast [[Stoltingi torn]]ini<ref name="muuseum" />. Aastatel [[1640]]–[[1650]] rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette [[Hornbastion]]. [[16. sajand]]i lõpul rekonstrueeriti Hornbastion - Suure Rannavärava bastioniks ning on tänaseni säilinud, mattes endasse Paksu Margareeta alaosa<ref name="muuseum" />. [[1683]]–[[1704]] rekonstrueeriti ka Paks Margareeta suurtükitorn – algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud korrus lammutati ning asendati tavalise suurtükikorrusega, torn ise kaeti kõrge kivikatusega<ref name="muuseum" />. Torn kohaldati [[1830. aastad\|1830. aastatel]] [[vangla]]ks, [[1884]]. aastal ehitati Paksu Margareeta lõunaküljele neljakorruseline [[paekivi]]st vangla abihoone, mis oli ka esimene algselt vanglaks mõeldud hoone Tallinnas. [[1902]]. aastal likvideeriti [[Margareeta aed\|Margareeta aias]] ehk [[Suure Rannavärava bastion]]i lähedal asunud vangimaja tarbeks rajatud kapsaaed ja prügila ja rajati vanakraami ehk "täiturg". 51. rida ⟶ 52. rida: == Viited == {{viited}} ==Välislingid==▼ {{Commonskat\|Fat Margaret}} ▲==Välislingid== * [http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/vaatamis/vaatamis/vanalinn/article_id-442/newwin-print/ Suur Rannavärav ja Paks Margareeta, tourism.tallinn.ee] * [http://www.meremuuseum.ee/?op=body&id=20 Paks Margareeta Eesti Meremuuseumi kodulehel] * [http://www.vidial.com/index.php?oid=19&gid=100 Suur Rannavärav ja Paks Margareta, vidial.com] * [http://www.postimees.ee/230206/esileht/193053_print.php Küllo Arjakas, Kes langes esimesena Eesti Vabariigi eest? 23. veebruar 2006, Postimees] - ... mõnede andmete kohaselt Väikesel mäel Paksu Margareeta juures – surmavalt haavata saanud [[Johann Muischneek]] oligi äsja väljakuulutatud Eesti Vabariigi esimene sõjaohver. {{JÄRJESTA:Paks Margareeta}} [[Kategooria:Tallinna linnamüüri tornid]] [[Kategooria:Kesklinna linnaosa ehitised]]

Paks Margareeta: erinevus redaktsioonide vahel