Eesti: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 213.101.164.193 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Sacerdos79.
Dilas25 (arutelu | kaastöö)
94. rida:
{{vaata|Eesti valimised}}
[[Pilt:Estonian parliament building, 2005.jpg|thumb|right|[[Toompea loss]], kus asub [[Riigikogu]]]]
[[Eesti Vabariigi põhiseadus]] sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu [[Riigikogu]] valimisegavalimise ja [[rahvahääletus]]ega.
 
Eesti Vabariik kuulub [[Euroopa Liit]]u, [[Schengeni ruum]]i ja [[euroala]]sse, mis tähendab seda, et Eesti Vabariik on vabatahtlikult loobunud oma suveräänsuse teatud osast (nt oma [[monetaarpoliitika]]st ja [[Eesti kroon|rahaühikust]]) ja nõustus täitma Euroopa Liidu õigusnorme. Vastavalt Riigikohtu selgitusele on Euroopa Liidu õigus Eesti jaoks ülimuslik, Eesti põhiseadusest saab kohaldada ainult seda osa, mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid, mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri.<ref>http://www.nc.ee/?id=11&indeks=0,4,9486,9487,9488</ref> Tänu Euroopa Liitu kuulumisele on kõik Eesti kodanikud automaatselt ka [[Euroopa Liidu kodakondsus|Euroopa kodanik]]ud.
 
[[Võimude lahusus]]e printsiibi järgi on seadusandlik, [[täidesaatev võim]] ja [[Kohus|kohtuvõim]] seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega.