Porgandriisikas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2+) (Robot: lisatud tt:Җирән гөмбә
Resümee puudub
7. rida:
| hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass = ''[[Homobasidiomycetes]]''
| selts = [[PilvikulaasedPilvikulaadsed]] ''Russulales''
| sugukond = [[Pilvikulised]] ''Russulaceae''
| perekond = [[Riisikas]] ''Lactarius''
14. rida:
| binaarse_autor = ([[Carolus Linnaeus|L.]] ex [[Elias Magnus Fries|Fr.]]) [[Samuel Frederick Gray|S.F.Gray]]
}}
'''Porgandriisikas''' (''Lactarius deliciosus'') on oranži[[pilvikulised|pilvikuliste]] seenelihaga[[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[riisikas|riisika]], vägaperekonda heakuuluv söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata[[seen]]eliik.
 
Oranži seenelihaga porgandiriisikas on väga hea söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma [[kupatamine|kupatamata]].
 
==Välimus==
Porgandriisikal on telliskivipunane või oranž [[seenekübar]], enamasti ebasümmeetriliste ringidega. Kübara läbimõõt on 5–15 cm. Riisikas eritab oranži piimmahla[[piimmahl]]a, mis värvust ei muuda. Kuid Eestis levib lisaks tavalisele tüüpteisendile ka punetav teisend (''Lactarius deliciosus'' var ''rubescens''), mille piimmahl muutub 15–30 minuti jooksul veinpunaseks. Porgandriisika [[eoslehekesed]] on hele- või tumeoranžid. Oranži värvi [[seenejalg|seenejalal]] esinevad tihti punakad täpid.
 
==Levik ja kasvukoht==
Levinud Euroopas[[Euroopa]]s ja [[Põhja-AmeerikasAmeerika]]s [[mänd]]ide all. Eestis suhteliselt sage. Porgandriisikas eelistab valgusrikkaid männikuid[[männik]]uid või männi-segametsi[[segamets]]i, kasvab ainult koos [[mänd|männiga]]. Kõige rohkem kasvab porgandriisikas luitemännikutes[[luitemännik]]utes ja männinoorendikesmänni[[noorendik]]es.
 
==Sarnased liigid==
Porgandriisikat aetakse väga tihti segamini [[kuuseriisikas|kuuseriisikaga]] ning varem liigitasid eesti autorid porgandriisikad kuuseriisikate hulka. Neid kahte seent saab eristada seenekübara värvuse järgi. Kuuseriisikal on tihti kübara peal rohekad laigud, aga porgandriisikal mitte. Hoolikalt tuleb vaadata ka seenejalga, kui sel täppe ei ole, on tõenäolisem, et tegu on kuuseriisikaga. Samuti kasvab porgandriisikas rohkem maa ligidal kui kuuseriisikas.
 
Sarnane liik on ka [[veririisikas]], millel on peaaegu helebeež kübar. Veririisikas eritab kohe alguses veripunast mahla. Veririisikas kasvab samades kohtades, kus porgandriisikas, kuid ei esine eriti tihti. Veririisikas on Kuulo Kalamehe raamatus "100 Eesti söögiseent" hinnatav söögiseen nagu porgandriisikaski.