Rõuged: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Child with Smallpox Bangladesh.jpg|pisi|Rõugetega nakatunud tüdruk, Bangladesh 1973.]]'''Rõuged''' olion viirushaigus, mis on unikaalne inimestele. Rõugeid põhjustab kaks [[viirused|viirust]]: ''Variola major'' ja ''Variola minor''.<ref name=Sherris/> Haigus on tuntud ka [[ladina keel|ladina keelsete]] nimedega '''''Variola''''' või '''''Variola vera''''', mis on tuletised ladina keelsest sõnast ''varius'', mis tähendab "täpiline", või sõnast ''varus'',mis tähendab "vistrik". Terminit "rõuged" kasutati esmalt 15. sajandil Euroopas, et eristada ''variolat'' [[süüfilis|süüfilisest]].<ref name=Barquet/> Viimane teadaolev loomulik rõugejuhtum (''Variola minor'') diagnoositi 26. oktoobril 1977.

Rõuged asuvad väikestes naha, suu ja kurgu [[veresoon|veresoontes]]. Nahal tekib iseloomulik makulo-papuloosne lööve ja hiljem kõrgemad vedelikuga täidetud villid. ''V. major'' tekitab tõsisema haiguse, millel on 30–35% [[suremus]]. ''V. minor'' tekitab kergema vormiga haiguse, mis tapab umbes 1% nakatunutest.<ref name=Behbehani_1983/><ref name=AFIP/> ''V. majori'' hilisem tüsistus on omapärased armid, tihtipeale näol, mida esineb umbes 65–85% ellujäänutest.<ref name="Hardjotanojo"/> Vähem tuntud tüsistused, umbes 2–5% juhtudest, on sarvkesta haavandi ja armistumise tõttu pimedaks jäämine ning [[osteomüeliit|osteomüeliidi]] põhjustatud jäsemete väärarenguddeformatsioonid.

UsutakseArvatakse, et rõuged ilmusid [[rahvastik|rahvastikku]] umbes 10 000 aastat e.m.aeKr.<ref name=Barquet/> KõigeVaraseimaks varasem tõendtõendiks rõugetest onpeetakse Egiptuse vaarao Ramses V muumialt leitud pustuloossepustuloosset (mädavillilist) löövelöövet.<ref name=Ramses/> See haigus tappis 18. sajandi lõpul tapsid rõuged umbes 400 000 eurooplast aastas, k.aohvreid oli kõigis ühiskonna klassides, rõugetesse suri sel ajal ka viis valitsevalt [[monarh|monarhi]].<ref name=Hays/> jaRõuged põhjustaspõhjustasid kolmandiku kõikidest pimedaks jäämistest.<ref name=Behbehani_1983/> 20–60% nakatunutest ja üle 80% nakatunud lastest surid rõugetesse.<ref name="Riedel"/> 20.sajandil suriarvatakse rõugete tõttuohvreid olevat umbes 300–500 miljonit inimest.<ref name="Koplow"/><ref name="sciencedaily"/> Isegi aastalNäiteks 1967. aastal suri [[Maailma Terviseorganisatsioon]]i hinnangul 2 miljonit 15 miljonist nakatunust 2 miljonit.<ref name=WHO_Factsheet/>

PärastAlates ulatuslikke19. sajandist võideldi rõugete vastu ulatusliku [[vaktsineerimine|vaktsineerimisevaktsineerimisega]] kampaaniaidning läbi 191979. ja 20. sajandi,aastal kinnitas Maailma Terviseorganisatsioon aastal 1979, et rõuged on likvideeritudlikvideerituks.<ref name=WHO_Factsheet /> Rõuged onolid üksesimene kahest hävitatudhävitatuks viirushaigusest,kuulutatud teineviirushaigusest. haigusTeine, veiste katk, kuulutati likvideerituks 2011. aastal.<ref name="DeCock"/><ref name="Tognotti"/><ref name="rinderpest"/>

Leidub kaht kliinilist vormi rõugeid. ''Variola major'' on tõsisem ja kõige levinum vorm, koos laialdasema lööbe ja kõrge palavikuga.''Variola minor'' on vähem levinud ja on palju kergem haiguskulgemisega, mille ajalooline suremus onoli 1% või vähem.<ref name=FactSheet/> Subkliinilist (sümptomiteta) variola viirust on täheldatud, kuid see pole levinud.<ref name= PinkBook/> Lisaks on olemas vorm nimega ''variolaVariola sine eruptione'' (lööbeta rõuged) mida on tavaliselt märgatud vaktsineeritud inimestel. Sellele vormile on iseloomulik palavik, mis tekib pärast peiteaega, seda vormi saab kinnitada ainult antikeha uuringutega, harva ka pärast viiruse isolatsiooni.<ref name= PinkBook/>

Algses kasvufaasis tundub, etliigub viirus liigub rakust rakku,. aga umbesUmbes 12. päeval algab haigehaigete rakkude lagunemine ja viirust leidubviirus jubalevib vereringes. Teine paljunemise laine leiab aset [[põrn|põrnas]], [[luuüdi|luuüdis]] ja lümfisõlmedes. Alg- või eelnähud on sarnased teiste viirushaigustega nagu [[gripp]] ja [[Tavaline nohu|nohu]]: palavik vähemalt 38,5°C, lihasvalu, halb enesetunne, peavalu ja masendus. Kuna haigusega on seotud [[seedekulgla]] esineb tihti iiveldust, oksendamist ja seljavalu. Esimene faas kestab tavaliselt 2–4 päeva. Kui möödunud on 12–15 päeva, siismõõdudes ilmuvad esimesed visuaalsed märgid: väikesed punakad täpid suu, keele, suulae ja kurgu limaskestalelimaskestal, kehatemperatuur langeb peaaegu normaalsele tasemele., Needneed haiguskolded suuõõnes laienevad kiiresti ja rebenevad kiiresti, vabastadeslevitades suures koguses viirust sülge.<ref name= AFIP/>

Rõugete viirus ründab eelisjärjekorras naharakke, põhjustades iseloomulike vistrikke. 24–48 tundi pärastpeale haiguskollete tekkimist limaskestadele, ilmub lööve nahale. Tavaliselt ilmuvad vistrikud kõigepealt otsaette ja siis levivad siis kiiresti üle kogu näo ning seejärel üle kogu keha. KoguSee protsess võtab aega umbes 24- 36 tundi, mille järel uusi kahjustusi ei ilmu.<ref name= AFIP/> Siinkohal võib ''variola major'' kulgeda väga erinevalt. Rao klassifikatsioonil põhinevalt võivad rõuged areneda nelja moodi: tavaliselt, muundunult, halvaloomuliselt (või lamedalt) ja veriselt.<ref name="Rao"/> Ajalooliselt on rõugetesse suremus 30%, kuigikuid pahaloomuline ja verine vorm on tavaliseltteistest surmavadsurmavamad.<ref name=eMedicine_Smallpox/>

Üle 90% või rohkem rõugete juhtumisest vaktsineerimata inimestel on tavalist tüüpi.<ref name= PinkBook/> Selle vormiga haigetel muutuvad vistrikud teisel päeval paapuliteks. Kolmandaks või neljandaks päevaks täituvad paapulid piimja vedelikuga, muutudes villideks. See24–48 vedeliktunni jooksul muutub see vedelik läbipaistmatuks ja sogaseks 24–48 tunni jooksul, jättes mulje nagu tegu oleks mädavillidega, kuigi tegelikult on nn.need mädavillidvillid täidetud nn. rakuprahiga, mitte mädaga.<ref name= AFIP/>

Kuuendaks või seitsmendaks päevaks on kõik nahakahjustused muutunud mädavillideks. 7. kuni 10. päeval mädavillid küpsevad ning saavutavad oma maksimaalse suuruse. Mädavillid on teravalt kõrgendatud, tavaliselt ümmargused, puudutamisel pinges ja kindlad. Mädavillid on sügavalt juurdunud nahaaluskoesse, andes neile tunde, nagu oleks väike rant nahas. Teisel nädalal hakkab vedelik aeglaselt mädavillidest lekkima janing mädavillidneed hakkavad kokku kuivama, moodustades koorikud (või kärnad). 16–2016.–20. päeval hakkavad villid kaduma ning moodustuvad kärnad üle kõigi kahjustuste, mis on hakanud kaduma, jättes alles depigmenteerunud armid.<ref name=training1/>

Tavaliselt toodavad rõuged diskreetse lööbe, kus mädavillid asetsevad nahal eraldi. Lööve on kõige tihedam näol janing tihedam jäsemetel kui kerel. PeopesadelEnamusel jajuhtudel jalataldadelesineb onville villidka enamuspeopesadel juhtudelja jalataldadel. Mõnikord liituvad villid liituvad, moodustades kokkuvalgunud lööbe, mis hakkab eraldama välimist kihti nahka selle aluseks olevalt lihalt. Patsiendid, kellel on kokkuvalgunud rõuged, jäävad sageli haigeks ka pärast seda, kui kärnad on moodustunud üle kõigi kahjustuste. Ühel vaatlusel oli suremus kokkuvalgunud rõugetesse 62%. [18]<ref name= PinkBook/>

Muundunud rõuged tekivad enamasti eelnevalt vaktsineeritud inimestel. Sel puhul varased haigusnähud ilmuvad, kuid on palju leebemad kui tavalisel juhul. Harilikult ei ole palavikku lööbe arenemise ajal. Nahakahjustusi kipub olema vähem ja nad arenevad kiiremini, on pigem pindmised ja ei pruugi omada tüüpilisi rõuge tunnuseid.<ref name=training1/> Muundunud rõuged on harva, kui kunagi, surmavad. Seda vormi variola''Variola majoristMajorist'' on lihtsam segi ajada [[tuulerõuged|tuulerõugetega]].<ref name= PinkBook/>

Pahaloomulist tüüpi rõugetega(nimetatakse ka lamelamedateks rõugedrõugeteks) jäävad kahjustused peaaegu tasapinnati nahaga, samal ajal kui tõstatatud villid moodustuvad nagu tavapärasel tüübil. Ei ole teada, miks mõnedel inimestel areneb sellineviirus tüüpselliselt. Ajalooliselt moodustas see 5% -10% juhtudest, kellest enamik (72%) olid lapsed.<ref name= Fenner1/> Pahaloomuliste rõugetega kaasneb tõsine varajaste sümptomite faas, mis kestab 3–4 päeva, pikaajalise kõrge palavikuga ning raske [[baktereemia | baktereemiaga]]. Lööve keelel ja suulael on ulatuslik. Nahakahjustused küpsevad aeglaselt, 7. või 8. päeval on nad lamedad ja näivad maetud nahka. Erinevalt tavalisest rõugete tüübist, sisaldavad villid vähe vedelikku, on puudutamisel pehmed ja sametised ning võivad sisaldada verejooksu. Pahaloomulised rõuged on peaaegu alati surmavad. <ref name= PinkBook/>

Verine on rõugete raske vorm, millega kaasneb ulatuslik verejooks nahka, limaskesta ja seedetrakti. SeeSeda vormvormi tekibtäheldati umbes 2% haigetelhaigetest janing see esines peamiselt täiskasvanutel.<ref name= PinkBook/> Veriste rõugetega nahalNakatunul ei teki ville, bubg nahk jääbjäeb silesiledaks. Selle asemel tekibTekib verejooks naha alla, mis muudab naha ilme söestunuks ja mustaks,<ref name= PinkBook/> seetõttumistõttu on sedasee liiki haigusvorm tuntud kamustade kuirõugete mustadnime rõugedall.<ref name=PrestonNY/>

Viirust edastatakse üheltlevib inimeselt teisele-inimesele peamiselt pikaajalise näost-näkkulähedaste kontaktigakontaktide ajal, kauguselmaksimaalseks levimise kauguseks kuniarvatakse 1,8 meetrit, kuid. võibVõib levida ka otsekontaktis nakatunu [[kehavedelik]]ugaega või saastunud objektidega nagu voodipesu või riided. HarvaÕhu kaudu levimine on rõugedharv.<ref levinudname= läbiFactSheet/> Ei ole õhuteada, suletudet tegevuspaigasrõugeid nagulevitaksid hoonetes,putukad bussidesvõi jaloomad rongidesning ei leidu asümptomaatilisi kandjaid.<ref name= FactSheetPinkBook/> Viirus võib läbida [[platsenta]], kuid kaasasündinud rõugete esinemissagedus on suhteliselt madal.<ref name=AFIP/>

Rõuged ei ole eritikuigi nakkavad esimeses faasis, viirusenakkusoht levik tavaliselt viibib, kunitõuseb lööbe ilmumiseni, millega tihtipeale kaasnevad suu ja neelu kahjustusedilmumisel. HaigusRõuged võibon edasinakkavad kandudakogu tervepõdemise haigusekulgemise välteljooksul, kuid kõige sagedamininakkusohtlikum on lööbe esimeselesimene nädalalnädal, kui nahakahjustused on veel terved.<ref name= PinkBook/> Nakkavus kahaneb 7. kuni 10. päeval, kui kärnad moodustuvad üle nahakahjustuste,. kuid haige inimeneHaige on nakkav,nakkusohtlik kuni viimasedviimaste kärnadkärnade tulevadära äratulekuni.<ref>{{cite journal |author=Henderson DA, Inglesby TV, Bartlett JG, ''et al.'' |title=Smallpox as a biological weapon: medical and public health management. Working Group on Civilian Biodefense |journal=JAMA |volume=281 |issue=22 |pages=2127–37 |year=1999 |pmid=10367824 |doi=10.1001/jama.281.22.2127 |last12=Parker |first12=G |last13=Perl |first13=T |last14=Russell |first14=PK |last15=Tonat |first15=K }}</ref>

Rõuged on väga nakkavad, kuid üldiselt levivad aeglasemalt ja vähemulatuslikultvähema ulatusega kui mõned teised viirushaigused, võib-olla seetõttu, et nakatumine eeldab tihedat kontakti haigega ning toimub pärast lööbe tekkimist. [[parasvööde|Parasvöötme]] aladel oli nakatunute arv kõrgeim talvel ja kevadel. Troopilistel aladel oli hooajaline jaotus vähem ilmne ja haiguse kohalolu oli aastaringne.<ref name= PinkBook/>

Vaktsineeritutel väheneb [[immuunsus]] aja jooksul ja tõenäoliselt on kadunud kõigil, peale hiljuti vaktsineeritud populatsiooni.<ref name=AFIP/> Ei ole teada, et rõugeid levitaksid putukad või loomad ning ei leidu asümptomaatilisi kandjaid.<ref name= PinkBook/>

Pärast rõugete likvideerimist aeti [[tuulerõuged|tuulerõugeid]] tihtipeale segamini rõugetega. Tuulerõugeid ja rõugeid saab eristada mitmete meetoditega. Erinevalt rõugetest, ei ilmu tuulerõuged pihkudele ja taldadele. Tuulerõugete mädavillidvillid on erineva suurusega, rõugete villid on kõik peaaegu sama suurusega. Rõugete kahtluse korral on olemas erinevaid laboratoorseid meetodeid tuulerõugete hindamiseks .<ref name= PinkBook/>