Ernst Jaakson: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
mõned parandused tagasi muudetud |
väljajäte tagasi, de facto välja, dip korpus väikeste tähtedega |
||
6. rida:
Ernst Jaakson oli Eesti välisteenistuses kokku 79 aastat, alates [[1919]]. aastast. Ta alustas Eesti Riia saatkonnas jooksupoisina ning tõusis hiljem sekretäri ametisse. [[1927]]–[[1928]] teenis ta aega Eesti sõjaväes ning naasis seejärel diplomaaditööle. [[1929]] saadeti ta tööle USA-sse ning uuesti sai ta Eestit külastada alles [[1992]]. aastal.
Esialgu töötas Jaakson [[San Francisco]]s, kuid sai peagi peakonsuli abiks ning [[1940]]. aastal omistati talle [[Valgetähe orden]]. Kui [[Nõukogude Liit]] Eesti okupeeris, otsustasid Eesti saatkonnad tööd jätkata ning suutsid teha edukat [[lobi]]tööd Nõukogude okupatsiooni mittetunnustamiseks Baltikumis ([[mittetunnustamispoliitika]]). Saatkonna esialgsed tõsised rahamured lahendati [[1941]]. aastal, kui USA lubas neil kasutada seni külmutatud Eesti Vabariigi varasid sealsetes pankades.
[[1965]]. aastal, kui peakonsul [[Johannes Kaiv]] suri, sai Jaaksonist tema mantlipärija ning seega olulisim vaba Eesti esindaja läänes. Ta tegeles ka teiste saatkondade tegevuse koordineerimise ja ametkonna täiendamisega. Samuti suudeti tema osalusel algatada mitmeid olulisi väliseesti projekte, sealhulgas ka [[ESTO]]-päevad, mis toimusid esmakordselt [[1972]]. aastal [[Toronto]]s. Jaaksonist kujunes Eesti Vabariigi seadusliku järjepidevuse sümbolkuju.
12. rida:
Kui Nõukogude Liit hakkas lagunema, kohtus Jaakson mitme toonase Eesti juhiga ning ehkki ta Eesti Vabariigi legaalse esindajana ei saanud Nõukogude liiduvabariigi esindajatega ametlikku koostööd teha, tegutses ta edukalt koos toonase välisministri [[Lennart Meri]]ga Eesti iseseisvuse võimalikult kiire taastamise nimel. Mere vahendusel kohtus Jaakson [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütliga]] ning leidis ühise keele ka temaga.
[[1991]]. aasta lõpus, kui Eesti Vabariik oli ametlikult taastatud
[[1995]] ilmus Ernst Jaaksoni mälestusteraamat "Eestile", kus ta annab ülevaate oma elukäigust, peale selle avab see Eesti huvide kaitsmise tagamaid ning taasesitab mitu huvitavat ajaloolist dokumenti. Teose teine trükk ilmus [[2001]]. aastal.
| |||