Valdemar II: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RedBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2) (Robot: lisatud uk:Вальдемар II
40. rida:
Aastal [[1205]] abiellus Valdemar Võitja [[Böömimaa]] [[Böömimaa kuningas|kuninga]] [[Přemysl Otakar I]] ning [[Meißeni Adelheid]]i tütre [[Margrethe Dragomir]]iga (Dagmariga, arvatavasti 1189 – 24. mai 1212), kellest sai rahva lemmik. Sellest abielust oli Valdemar II-l poeg [[Valdemar Schleswigist|Valdemar]] (sündis 1209), kes krooniti [[1218]] [[Schleswig]]is [[kaaskuningas|kaaskuningaks]], kuid hukkus [[1231]] jahilkäigu ajal [[Refsnæs]]is. Teine poeg sündis 1212 surnuna. Kuninganna suri [[1212]] ja maeti [[Ringsted]]i. Surivoodil olevat ta rahvalauluna edasi kandunud pärimuse järgi püüdnud Valdemari veenda, et too abielluks [[Liden Kirsten]]iga, mitte Berengariaga ([[Portugali Bengerd|Bengerd]]iga). Ta olevat ennustanud Berengaria poegade võitlust trooni pärast, mis toob Taanile häda. Rahvapärimus mäletab Dagmarit malbe ja vaga ideaalnaisena.
 
Et parandada suhteid [[Flandria]]ga, abiellus Valdemar [[1214]] siiski [[Portugali kuningas|Portugali kuninga]] [[Sancho I]] orbtütre, [[Flandria krahv]]i [[Ferdinand]]i venna õe Berengariaga (umbes 1195 – 27. märts 1221), kes oli abiellumiseni elanud Flandrias. Neil oli kolm poega (hilisemad Taani kuningad [[Erik IV]], [[Abel (Taani)|Abel]] ja [[Christoffer I]]) ning tütar Sofie või Sophie ([[1217]]–[[1247]]) ning tütar Sofie või Sophie, kes abiellus 1230 Brandenburgi markkrahvi Johann I-ga. Taanlased vihkasid Berngerdi. Rahvapärimus mäletab Berngerdi ilusa, kuid kõva südamega ja ülbe kuningannana.
 
Valdemar II-l oli [[Helena Guttormsdotter]]iga{{lisa viide}} poeg [[Knud Valdemarsen|Knud]] ([[1211]]{{lisa viide}}–[[1260]]), [[Lollandi hertsog]], [[Blekinge hertsog]] ja [[Eestimaa hertsog]].