Laialehine hundinui: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (Robot: lisatud chy:Vétánó'êstse |
Resümee puudub |
||
21. rida:
| sünonüümid =
}}
'''Laialehine hundinui''' ehk '''laialeheline hundinui''' (''Typha latifolia'') on [[hundinuialised|hundinuialiste]] sugukonda
==
Rahvapäraseid nimetusi: '''hundikurikas''', '''hunditubin''', '''purikas''', '''soetõlv''', '''laos''', '''tainad''', '''soomõõk''', '''turunui'''▼
==Kasvukoht==
Laialehise hundinuia varre tipus asuv õisik on tõlvik ja meenutab välisilmelt nuia. Võimsa tõlviku järgi on teda teiste niiskuslembeste ja veetaimedega raske sassi ajada. Segi võib teda kergemini ajada teise samast perekonnast oleva liigiga — [[ahtalehine hundinui|ahtalehise hundinuiaga]]. Neid saab hõlpsasti eristada emas- ja isasõisiku varrel oleva vahe (3–5 cm) tõttu, mida laialehisel hundinuial ei esine. ▼
Ta on Eestis väga tavaline liik. Kasvab veekogude soostunud kallastel, võib kasvada ka kaldavees.
==Kirjeldus==
Roomava [[risoom]]iga hundinui võib kasvada kuni 2 meetri kõrguseks. Sileda varrega, lehed 1–2 cm laiad.
Taim on kahesuguline: tal on nii emas- kui ka isasõied. Emasõied moodustavad paksu tõlviku, isasõied on peenemas tõlvikus ja harilikult heledamad kui emasõied. Pärast õitsemist ja viljastumist isastõlvik tavaliselt langeb maha.▼
▲Laialehise hundinuia varre tipus asuv [[õisik]] on [[tõlvik]] ja meenutab välisilmelt nuia. Võimsa tõlviku järgi on teda teiste niiskuslembeste ja veetaimedega raske sassi ajada. Segi võib teda kergemini ajada teise samast perekonnast oleva liigiga — [[ahtalehine hundinui|ahtalehise hundinuiaga]]. Neid saab hõlpsasti eristada emas- ja isasõisiku varrel oleva vahe (3–5 cm) tõttu, mida laialehisel hundinuial ei esine.
Lisaks sugulisele paljunemisele võib taim levida ka vegetatiivselt, eriti [[risoom]]ide kaudu.▼
▲Taim on
== Kasutamine ==▼
Laialehist hundinuia on inimene kasutanud mitmeks otstarbeks. Näiteks on tema pikkadest lineaalsetest lehtedest punutud korve ja nööre. Taime risoome on tarvitatud toiduks, sest need on toitaineterikkad, sisaldades eriti tärklist.▼
▲Lisaks sugulisele paljunemisele võib taim levida ka [[vegetatiivne paljunemine|vegetatiivselt]], eriti [[risoom]]ide kaudu.
▲Rahvapäraseid nimetusi: '''hundikurikas''', '''hunditubin''', '''purikas''', '''soetõlv''', '''laos''', '''tainad''', '''soomõõk''', '''turunui'''
▲== Kasutamine ==
▲Laialehist hundinuia on inimene kasutanud mitmeks otstarbeks. Näiteks on tema pikkadest lineaalsetest lehtedest punutud korve ja nööre. Taime risoome on tarvitatud toiduks, sest need on toitaineterikkad, sisaldades eriti
== Välislingid ==
| |||