Boriss Godunov: erinevus redaktsioonide vahel

'''Boriss''' Fjodorovitš '''Godunov''' ([[vene keel|vene]] ''Борис Фёдорович Годунов''; umbes [[1551]] – [[13. aprill]] [[1605]]) oli Vene tsaar aastatel [[1598]]–[[1605]] ''[[Segaduste aeg|Segaduste ajal]] Venemaal.

Godunov oli [[Tatarlased|tatari]] päritolu Vene [[bojaar]]iperekonna liige, kes sattus [[Ivan Julm]]a lähikonda [[opritšnina]]-perioodil. Godunov abiellus Ivani ühe suurima soosiku, [[Maljuta Skuratov]]i tütrega.

Godunovi teeneks on loetud ka [[Moskva patriarhaat|Moskva patriarhaadi]] loomineloomist [[1589]]. aastal.

Aastal [[1591]] suri [[Uglitš]]is Ivan IV noorim poeg [[Dmitri Ivanovitš]]. Ta kukkunud noaga mängides [[langetõbi|langetõvehoos]] noaga mängides selle otsa. Dmitri ema süüdistas poisi surmas aga Moskva aadlikke, kes kohapealsealsamas tapeti. Pealinnast kohale saabunud uurimiskomisjon jõudis siiski järeldusele, et tõenäoliselt oligi tegutegemist õnnetusjuhtumiga. Ehkki Dmitri tapmises on hiljem tihti süüdistatud Godunovi, polnud esimesesee surm toona tolletema huvides, sest Fjodor oli temast endast tunduvalt noorem ja võis veel lapsi saada ning Dmitri kui tsaari kuuendast abielust sündinud laps polnud õigeusukirikuõigeusu ametlikukiriku poliitika järgiseisukohalt ka seaduslik järeltulija (kirik tunnistas vaid kolme esimest abielu). Godunovi hakati laiemalt Dmitri surmas laiemalt süüdistama alles siis, kui Godunov oli saanud tsaariks saanud ning Venemaal puhkes näljahäda.

[[1598]]. aasta alguses suri Fjodor I meessoost pärijatetajärglaseta. Venemaal puhkes tõsine paanika, sest [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] meesliini väljasuremise järel polnud maal enam seaduslikku troonijärglasttroonipärijat. Esialgu pakuti trooni nii [[hertsog Magnus]]e lesele Mariale (kes oli Ivan IV lähisugulane) kui ka [[1575]]–[[1576]] formaalselt Vene tsaariks olnud [[Simeon Bekbulatovitš]]ile. Kumbki neist poleks ilmselt osutunud kuigi heaks variandiksvalikuks ning nõnda otsustati troon anda Boriss Godunovile kui kõige võimekamale riigitegelasele. Too keeldus esialgu pakkumisest, taandudes kloostrisse ja lastes mitmel saatkonnal end palumas käia. Ta pidi olema äärmiselt ettevaatlik, sest täiesti uue [[dünastia]] esimese valitsejana pidi tal olema võimalikult laialdane toetus. Nõnda võttis ta pakkumise vastu alles siis, kui kõik tähtsmad bojaarid ja kirikutegelased olid tema juures ära käinud. Tema kroonimise järel vabastatipeeti rahvaskümnepäevane aastakspidu maksudestja ningrahvas peetivabastati kümnepäevaneaastaks pidumaksudest, samutiniisamuti vabastati kõik vangid.

Esialgu oli Godunovi valitsemine edukas: ta viis läbi läänelikkuläänelikke reforme, koondades Moskvasse Euroopa spetsialiste, ning püüdis edendada ka haridust. Kuid [[1601]]. aastal puhkes Venemaal (nagu ka mujal [[Ida-Euroopa]]s) suur näljahäda, mis kestis [[1603]]. aastani. SellesRahvas hakkas rahvasselles nägema Jumala karistust Godunovile, sest too olevat tapnud tšareevitš[[tsareevitš]] Dmitri. Hakati ootama ka päästjat, kes Godunovi kukutaks ning "õigluse" taastaksjalule seaks. Selleks sai [[Vale-Dmitri I|Vale-Dmitri]], kes [[Poola]]st välja ilmus ning kuulutama hakkas, et tatema ollaolevat Ivan IV ime läbi surmast pääsenud poeg. TemaVale-Dmitri populaarsus üha kasvas ning tõenäoliselt toetas tema tegevust ka [[Poola kuningas]] [[Zygmunt III]]. [[1605]]. aastal alustas Dmitri liikumist Moskva poole, ent sai Godunovi vägedelt lüüa. Kuid enne, kui Godunov võitu ära kasutada jõudis, suri ta ise ootamatult. Troonile sai tema poeg [[Fjodor II]], kes oli aga alaealine ning kaotas peagi koha Vale-Dmitrile.