Kohila Gümnaasium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
19. rida:
Eesti rahvakool jõudis uuele arengutasemele [[18. sajand]]i viimasel kolmandikul. Rahvaõpetus korraldati ümber. Koolid rajati paljudes mõisakogukondades, nii ka Kohila mõisas avati kool [[1786]]. aasta sügisel.
Taolised koolid tegutsesid enamasti kümme-kakskümmend aastat. [[1870]]. a loodi kohaliku vallavalitsuse algatusel Kohila vallakool. Koolitööd alustati Urge mäel talumajas. Järgmisel aastal valmis koolimaja. Õpilasi käis koolis
19. sajandi teisel poolel oli Hageri kihelkonnas palju väikesi koole – Adila, Rabivere, Tohisoo, Salutaguse, Pahkla, Mäeküla, Sutlema. Aastatel [[1910]]
Sõjajärgseil aastail töötas kool mõnda aega Kohila Mittetäieliku Keskkoolina ja Kohila 7-klassilise koolina. [[1956]]. aastal reorganiseeriti kool keskkooliks. Kooli I lend lõpetas [[1960]]. aastal. Septembris [[1961]]
Kui 1940/41. õppeaastal õppis koolis 196 õpilast, siis 1955/56 juba 410 õpilast
Aastatel
Sõjajärgseil aastail ([[1947]]) alustati siinmail ka venekeelse õppetööga direktor Valter Hormi algatusel. [[1952]].
[[1995]]. aasta sügisest nimetati kool ümber Kohila Gümnaasiumiks.
|