Indie rock: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Image:Sonic Youth live 20050707.jpg|thumb|right|[[Sonic Youth]]]]
[[Image:Arcade_Fire_live_20050315.ext.jpg|thumb|right|[[Arcade Fire]]]]
6. rida ⟶ 5. rida:
'''''Indie rock''''' on Suurbritanniast alguse saanud [[rock|rokkmuusika]] alaliik, mis eksisteerib põhiliselt iseseisvas põrandaaluses muusikastseenis. “Indie rock” on lühend sõnapaarist "independent rock". See termin sobib kirjeldamaks nii indie-bändide [[Do it yourself|DIY]] hoiakut kui ka väikese-eelarvelisi plaadifirmasid, mis nende muusikat välja annavad. Paljud indie-plaadifirmad teevad küll koostööd suuremate plaadifirmadega, kuid otsuste tegemine on siiski autonoomne. Seetõttu on indie-bändidel vabadus katsetada ja arendada oma saundi, emotsioone ja sõnu, mis ei pea meeldima laiale kuulajaskonnale — isiklik maitse ja arvamus on kasumist tähtsamad (olgugi, et ka väiksemad plaadifirmad soovivad majanduslikult hakkama saada).
Indie rocki juured ulatuvad Ameerika ja Briti kaheksakümnendate aastate põrandaalusesse alternatiivrokki. Viimastel aastakünetel on žanris toimunud mõned muutused. Indie rock sai iseseisvaks muusikastiiliks umbes sellel ajal, kui grunge-bändid nagu Nirvana tavakuulajani jõudsid ja kuulsaks said. Laiem kuulajaskond lihvis alternatiivroki ajapikku uueks tõsimeelseks ''hard-rock''iks ja seega ka ettearvatavamaks ja testostoroonipõhisemaks. Indie rock oli vastupanuliikumine põhivoolustumise vastu; indie rock'ist sai mõiste, mis tähistas iseseisvaks jäänud bände ja muusikažanre. Žanrilisteks eelkäijateks võib pidada [[punk rock]]i, post-punki, [[hardcore punk]]i, ''[[shoegazing]]''
Olgugi, et indie rock jagab pungi põhimõtteid kaubanduslikkuse ja kommertsi koha pealt, ei olda nii konkreetsed selles suhtes, kas bänd müüb end või jääb iseseisvaks. Levinud on arvamus, et on võimatu indie-muusika erinevaid lähenemisviise üldisele massile meeldivaks teha ja põhjuseid selleks on umbes sama palju, kui on indie bände. Siin aga mõned tavalisemad: nende muusika on liiga pentsik, süütu ja veider; liiga tundeline ja melanhoolne; liiga tasane ja delikaatne; liiga unelev ja hüpnotiseeriv, liiga isiklik ja ennastpaljastavate laulusõnadega; liiga madala tootmiskuluga; liiga keerukate meloodiate ja riffidega; liiga toores ja tahumatu; liialt inspireeritud paljudest esialgsetest indie bändidest; liiga kaugete ja lõhestatud laulustruktuuridega; liialt inspireeritud ebapopulaarsetest või eksperimentaalsetest muusikastiilidest.
| |||