Kasutajakogemus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
==Ajalugu==
Termin kasutajakogemus toodi laiema kasutuskonnani [http://en.wikipedia.org/wiki/Donald_Norman Donald Normani], Kasutajakogemuse Arhitekti, poolt 1990date keskpaiku. Mitmed arengud on mõjutanud huvi kasutajakogemuse vastu:
# Hiljutised edusammud mobiilsetes, kõikjalolevates, sotsiaalsetes ning käekakatsutavavates andmetöötlustehnoloogiates on toonud arvuti- ja isikuvahelise suhtluse peaaegu igasse eluvaldkonda. See on aga nihutanud tähelepanu kasutatavuselt kasutajakogemusele, kus kasutaja tunded,
# Veebidisainis oli varem oluline ühendada erinevate sidusrühmade: turundus, branding, visuaalne disain ja kasutatavus, huve. Turundus- ja brandingu inimesed pidid sisenema interaktiivsesse maailma, kus kasutatavust peeti oluliseks. Kasutatavuse spetsialistid pidid võtma arvesse turunduse, brandingu ja asteetilisi vajadusi veebilehe disainimisel. Kasutajakogemus võimaldas arvestada kõigi sidusrühmade huve: luua veebilehed, mis on lihtsasti kasutatavad, väärtuslikud ja efektiivsed kasutaja jaoks. See on ka põhjus, miks mitmed esimesesed kasutajakogemuse väljaanded keskenduvad veebilehtede kasutajakogemusele.
Kasutajakogemuse valdkond rajati, et hallata terviklikku perpektiivi, mida inimene tunneb kasutades teatud süsteemi. Rohkem oluliseks peetakse kasutaja naudingut, kui süsteemi jõudlust. Päris täpne definitsioon, raamistik, ning kasutajakogemuse elemendid on alles arenemisel.
14. rida:
Liisa on bussiga teel koju. Ta soovib teada, kuidas tema abikaasal ärireisil läheb. Buss on rahvast täis ning seetõttu ei saanud Liisa endale istekohta. Vaatamata sellele tahab ta siiski antud aega kasutada, et telefoni teel võtta ühendust oma abikaasaga. Mis mõjutab tema kasutajakogemust mobiiltelefoni kasutamisel?
* Liisa enda vaimne olukord ja isikuomadused (
* Kontekst ehk antud olukord:
** Füüsiline (liikuv buss, mööduvad vaated, valgustus, müra – keskkond, mida Liisa tunnetab oma meelte kaudu)
| |||