Tallinna Kesklinna Valitsus: erinevus redaktsioonide vahel

Nunne tänav 18<br />

15058 Tallinn<br />

Telefon: 645 7200<br />

Faks: 645 7249<br />

E-post: kesklinn@tallinnlv.ee<br />

Linnaosa vanem: [[Mihhail Korb]]

[[Tallinna KesklinnaKesklinn]]a linnaosa loodi 1993. aasta 4. märtsil [[Tallinna linnavolikogu]] otsusega, mis jaotas pealinna kaheksaks piiratud omavalitsusega linnaosaks.

Enne kohaliku omavalitsuse reformi oli kesklinn jagatud nelja toonase rajooni (Kalinini, Lenini, Mere- ja Oktoobri) vahel, mis kõik ulatusid nurkapidi [[Raekoja platsiplats]]i lähedale.

Oma tsentraalse asukoha tõttu on Kesklinn tänagi koht, mis ühendab omavahel mitmeid teisi linnaosasid: loodes piirneb Kesklinn [[Põhja-TallinnagaTallinn]]aga, läänes Kristiinega[[Kristiine]]ga ning edelas Nõmmega[[Nõmme]]ga. Lõunas on Kesklinna piiriks Tallinna piir [[Rae]] vallaga, linnaosast idasse jääb [[Lasnamäe]]. Kirdes ulatub Kesklinn mööda merekallast kuni [[Maarjamäe]] memoriaalini, millest teisele poole jääb [[Pirita]] linnaosa. Kesklinna põhjapiiriks on [[Soome lahe]] rannajoon.

Kesklinna haldusterritooriumile jäävad [[Ülemiste järv]] ja Soome lahes asuv [[Aegna saar]]. Saare pindala on 3 km2 ning ametlikult on Aegnal registreeritud kaks elanikku. Kauni looduse ja mälestiste tõttu on saar riikliku kaitse all.

Kesklinna südame moodustab 11. kuni 15. sajandil välja kujunenud [[vanalinn]], kus on tänaseni säilinud keskaegne tänavavõrk, krundipiirid ja suur osa ehitistest. Kunagise hansalinna võimsusest annavad tänaseni tunnistust 1404. aastal (ümber)ehitatud [[Raekoda]] koos [[Raekoja platsigaplats]]iga, [[Niguliste]], [[Oleviste]] (159 meetriga toonase Euroopa ja ehk ka maailma kõrgeim ehitis), [[Pühavaimu]] ja [[Vene kirikudkirik]] ning [[Toomkirik]], dominiiklaste ja naistsistertslaste kloostrid ning kireva ajalooga ordulinnus ehk tänane [[Toompea loss]]. Üle poole on alles ka keskaegsest torniderikkast linnamüürist koos hiljem rajatud muldkindlustustega.

Vanalinna vahetus läheduses ja sadama piirkonnas asuvad Eesti elavaimad äri- ja kaubanduspiirkonnad, mille kulminatsiooniks võib pidada Liivalaia tänava, Tartu maantee ja Maakri tänava kanti kerkinud kõrghooneid. Kesklinn on koduks ka suurele osale Eesti ühiskondlikele ja kultuuriasutustele, olulisematest võib mainida Riigikogu hoonet (Toompea loss) ja valitsuse residentsi ([[Stenbocki maja]]) Toompeal, 1923. aastal valminud ja pärast Teist maailmasõda taastatud [[Estonia teatri]] maja, [[rahvusraamatukogu]] Tõnismäel, [[Kalevi staadionitstaadion]]it ja spordihalli; samuti arvukaid muuseume, teatreid, valitsusasutusi jne.

Lisaks muinsuskaitse all olevale vanalinnale on Kesklinnas viis miljööväärtuslikku piirkonda. Neist tuntum on [[Kadriorg]] sealse 18. sajandil ehitatud barokkstiilis [[Kadrioru lossiloss]]i ja pargiga ning selle ümber tekkinud asumiga, mida on mõjutanud vene arhitektuur, jõukad suvitajad ja eelmise sajandi funktsionalism. Lisaks Kadriorule on tervikliku piirkonnana kaitse alla võetud [[Süda-Tatari kvartal]] ja [[Kassisaba asum]], erinevad näited Tallinnas levinud puitasumitest. Samuti on miljööväärtuslikuks tunnistatud vanalinna ja sadama vahele jääv [[Rotermanni kvartal]], mida iseloomustavad juugendist mõjutatud mastaapsed kiviehitised ning Herne-Veerenni-Õilme-Magasini tänavate vahele jääv ala, mis paistab silma roheluse ja aedlinliku atmosfääri poolest.

Hoolimata sellest, et Kesklinn on oluline liiklussõlm ja väga tiheda asustusega piirkond, on linnaosa rikkaliku haljastusega. Kesklinnas leidub kokku 42 erinevat haljasala, millest tuntumad on [[Kadrioru park]], [[Toompark]] (Snelli tiigi ümbrus), [[Hirvepark]], [[Tammsaare park]], [[Musumägi]]. Oluliseks miljöökujundajaks on kesklinnas meri, linnaosa territooriumile jääb mitmeid kilomeetrid rannajoont (Linnahallist[[Linnahall]]ist [[Maarjamäe memoriaalinimemoriaal]]ini). Kesklinnas asub ka [[Tallinna sadam]].