Loomus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
1. rida:
''Selles{{See artiklis räägitakseartikkel|räägib filosoofilisest loomusemõistest; loomuse kohta teoloogias vaata artiklit [[loomus (teoloogia)]]; sõna kasutuse kohta üldkeeles vaata vikisõnaraamatu artiklit.}}
{{toimeta}}
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2012}}
 
''Selles artiklis räägitakse filosoofilisest loomusemõistest; loomuse kohta teoloogias vaata artiklit [[loomus (teoloogia)]]; sõna kasutuse kohta üldkeeles vaata vikisõnaraamatu artiklit.
----
'''Loomuse''' all mõistetakse [[filosoofia]]s millegi iseseisvat, mõistusse haaramisele eelnevat ("[[loodus|looduslikku]]") [[olemasolu]], mida eeldatakse enne selle filosoofilist tematiseerimist. Sellisena on millegi loomus mõisteliselt lähedane millegi [[olemus]]ele, kuid on viimasest ebamäärasemalt [[definitsioon|definitsiooniga]] tabatav.
 
8. rida ⟶ 7. rida:
 
== Loomuse mõiste ==
 
Loomuse mõistel on mitmeid tähenduse varjundeid ja loomus võib olla seotud eri valdkondadega:
 
17. rida ⟶ 15. rida:
 
== Loomus filosoofia ajaloos ==
 
Esiteks on loomus filosoofia traditsioonis seotud ''physisega''. ''Physis'' tähendab [[vanakreeka keel]]es nii loodust laiemas mõttes kui ka üksikute asjade või nähtuste loomupära/iseloomu, mis neid muudest eristab. ''Physis'' on sõnatüve poolest seotud kasvamise/puhkemisega, mistõttu vastandub loomusele see tehislik, mis on inimese enda poolt tehtud, mille põhjus on väljaspool asja ennast, st ei ole loomulikult kujunenud ehk kasvanud. Näiteks sofist [[Antiphon]] väidab, et "seaduste keelud on kokkuleppelised ega ole kasvanud, loomusest (''physis'') tulenevad on aga kasvamise mitte kokkuleppe tulemus" (fragment 17 B col I).
 
31. rida ⟶ 28. rida:
*[[Olemus]]
 
[[Kategooria:Filosoofia]]
 
{{pooleli}}
 
[[en:Nature (philosophy)]]