John Locke: erinevus redaktsioonide vahel

==Locke'i filosoofia==

===Ideed ja asjad===

Locke'i filosoofia võtmemõisteks, nagu enamikus tolleaegses filosoofias, on "idee." Ideed on need, millega mõistus "tegeleb mõtlemise ajal". Ideed moodustavad mõtlemise sisu, mida väljendatakse mitmesuguste nimi-, omadus- ja tegusõnadega, st sõnadega, mis võivad olla [[subjektiks]] või [[predikaadiks]]. Ühest küljest on "ideed" mõisted ehk asjade mõistmise viisid, kuid nad on ka mõtlemise objektid, "mõisted" selle sõna vanamoodsas tähenduses "asjad nagu neid mõistetakse" – ehk asjade aspektid, eritletud mõtlemistegevuse käigus. Locke'i peamine tunnetusõpetuslik tees on järgmine: viis, kuidas me mõistame maailma ja ennast sealhulgas, on ette määratud viisiga, kuidas me maailma kogeme. Ei ole olemas kaasasündinud ideid ja pole ka kaasasündinud mõistmist sellest, missugune see maailm lõppkokkuvõttes on.<ref name="testit">[[Michael Ayers]], "Locke". Tõlkinud [[Lauri Vahtre]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tallinn]] [[2000]]</ref>

Tees, et kõik meie ideed pärinevad lõppkokkuvõttes kogemusest, tähendab lahtiseletatult väidet, et iga idee on kas otseselt kogemuslik või kogemuslikest ideedest kuidagi kokku pandud. Siit Locke'i vahetegemine lihtsate ja liitideede vahel.<ref name="testit">[[Michael Ayers]], "Locke". Tõlkinud [[Lauri Vahtre]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tallinn]] [[2000]]</ref>

 

===Meeleline tunnetus===

Locke jagas ideed liht- ja liitideedeks. Esimeste tekkimise korral inimese hinges on mõistus passiivne. Need tekivad iseenesest, kui me midagi tajume. Me saame lihtideesid ainult passiivselt tajuda, mitte kujutlusvõime abil luua. Lihtideedest moodustab mõistus liitideed ehk tuletatud ideed.<ref name="testits">[[William Raeper, Linda Smith]], "Pilk ideede maailma. Teejuht algajaile." Tõlge eesti keelde [[Koolibri]],[[Tallinn]] [[2003]], lk 51–54</ref>

 

Liht- ja liitideede eristus meenutab teisigi barokiajastu käsitusi elementaaranalüüsist ja sünteesist. Lihtideed on sisemise või välise taju komponendid, mida omakorda enam osadeks jaotada ei saa. Näiteks keha tahkus on välise taju lihtidee, mis moodustub kompimisel, asja läbitungimatuse ja osutatud vastupanu kogemisel. Konkreetsed värvused ja helid on samuti elementaarsed. Neid ei saa tuletada teistest ideedest, rääkimata teiste valdkondade ideedest, ning seetõttu pole võimalik neid kirjeldada siis, kui nende kogemine on võimatu (antud juhul näiteks pimedatel ja kurtidel).<ref name="testitsi">[[Delius, C., Gatzmeier, M., Sertcan, D., Wünscher, K.]] "Filosoofia ajalugu. Antiikajast tänapäevani." [[Koolibri]], [[Tallinn]] [[2007]], lk 51–55</ref>

 

Füüsiliste objektide juures eristab Locke primaarseid ja sekundaarseid omadusi. Keha primaarsed omadused on näiteks tema matemaatilised omadused: kuju, suurus jne. Keha sekundaarsed omadused on näiteks tema värvus, lõhn jms. "Tule- või lumeosakeste suurus, kuju ja liikumine on reaalselt olemas – tajugu neid kellegi meeled või mitte; just sellepärast võibki neid reaalseteks omadusteks nimetada, sest nad eksisteerivad nendes kehades reaalselt, kuid valgust, kuumust, valendust ega külmust neis reaalselt pole, nii nagu mannas pole haigust ega valu." <ref name="testits">[[William Raeper, Linda Smith]], "Pilk ideede maailma. Teejuht algajaile." Tõlge eesti keelde [[Koolibri]],[[Tallinn]] [[2003]], lk 51–54</ref>

 

===Vaim ja mateeria===

Mõte, et [[substants]] on midagi muud kui ulatus, kuju, tahkus, liikumine või mõtlemine, tähendab Locke`i jaoks seisukohta, et me ei tea, mis on nii ulatuse ja tahkuse kui mõtlemise mistahes kandja loomuseks või olemuseks.<ref name="testit">[[Michael Ayers]], "Locke". Tõlkinud [[Lauri Vahtre]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], [[Tallinn]] [[2000]]</ref>

 

 

==Teosed==

*"''Epistola de tolerantia''" [[1689]] (Kiri ususallivusest)

*"''Essays on the law of nature and associated writings''" [[1954]] Edited by W. von Leyden [[Oxford]]: at the Clarendon Press.

*"''Two treatises of government''" [[1960]] Edited by Peter Laslett [[Cambridge University Press]].

*"''An essay concerning human understanding''" [[1964]] Edited with an introduction by A. D. Woozley [[A Meridian Book]].

 

===Eesti keeles===

*''Valgustuse ajajärk''. Pärnu: [[1921]].

*''Teine traktaat valitsemisest. Essee tsiviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest ja eesmärgist''. [[Tallinn]]: Kultuurileht, [[2007]]. ISBN 9789985950579

 

 

 

{{Link FA|vi}}