Inimõigused: erinevus redaktsioonide vahel

'''Inimõigused''' on iga indiviidi[[indiviid]]i sünnipärased [[Subjektiivne õigus|õigused]], mis ei sõltu tema rassist[[rass]]ist, [[sugu|soost]] ega usutunnuistusest[[usutunnistus]]est. Inimõigused on leidnud rahvusvahelist tunnustust [[Inimõiguste Ülddeklaratsioon]]is, mis kuulutatimille [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] pooltkuulutas üldkehtivaks aastal 1948.

Inimõiguste üleüldine kehtimine (universaalsus) on tagatud [[rahvusvaheline õigus|rahvusvahelise õigusega]]. Nii hõlmavad need ka [[kodanikuõigused|kodanikuõigusi]], mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi, midaja kaitstakse riigisiseselt, näiteks [[põhiseadus]]e abil.

Sageli jaotatakse inimõigused [[Karel Vasak]]i järgi kolme generatsiooni. '''Esimese põlvkonna''' õiguste hulka kuuluvad kodaniku- ja poliitilised õigused, mis tulenevad [[Jean-Jacques Rousseau]] ja [[John Locke]]'i loomuõiguslikust filosoofiast. '''Teise põlvkonna''' moodustavad need majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused, mis saavutasid tunnustuse kahekümnendal sajandil koos hüveoluriigi levikuga. '''Kolmanda põlvkonna''' õiguste idee tekkis alles 1970ndatel peamiselt arengumaade toetusel. See idee seisneb selles, et lisaks kahe esimese põlvkonna individuaalsetele huvidele on olemas ka kollektiivsed, grupiõigused, näiteks enesemääramisõigus ning õigus arengule.

Teine võimalik liigitus on '''vabadused''' eehk inimõigused negatiivses tähenduses (õigused olla millestki vaba) ja '''õigused''' eehk inimõigused positiivses tähenduses (õigus millelegi). Vabaduste käsitlus tuleneb peamiselt [[üldine õigus|angloameerika õigustraditsioonist]] ning hõlmab kõne-, usu ja kogunemisvabadust. Need õigused viitavad tegudele, mida riik ei tohiks sooritada.

Inimõiguste positiivses tähenduses käsitlus tuleneb peamiselt [[Jean-Jacques Rousseau|Rousseau-järgsest]] kontinentaaleuroopa õigustraditsioonist, tähistades õigusi, mida riik peab tagama ja võimaldama. Sinna kuuluvad näiteks õigus [[haridus]]ele, õiguslikule võrdsusele jne. Paljud [[20. sajand]]i põhiseadused ning näiteks ka Inimõiguste Ülddeklaratsioon sisaldavad inimõigusi positiivses tähenduses.

== Välisviited Välislingid==