Bilanss: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Bilanss iseloomustab [[ettevõte|ettevõtte]] majanduslikku seisukorda, mis on kujunenud eelmiste perioodide tegevuse tulemusena. Seetõttu on firma bilanss ühtlasi tema töö aruanne, mis sisaldab informatsiooni varade liikide ja nende allikate kohta. Bilansi võib koostada ükskõik millise ajahetke seisuga, eeldades, et kõik tehingud on eelnevalt arvesse võetud. Tavaliselt koostatakse bilanss [[aasta]] lõpu seisuga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise aasta lõpu seis.
Bilanss iseloomustab ettevõtte varasid kahelt seisukohalt. Seetõttu kujutab bilanss endast kahe poolega [[tabel]]it, mille üht poolt nimetatakse '''bilansi [[aktiva]]ks''' ja teist '''bilansi [[passiva]]ks'''. Bilansi aktiva kirjete üldsumma peab võrduma bilansi passivakirjete üldsummaga, sest nii aktivas kui ka passivas iseloomustatakse samu varasid erinevates aspektides.
Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus ([[kassa]] ja pangajäägid, [[põhivara]], varaliste nõudmiste, materiaalse ja immateriaalse vara kontode seisud jne.), passivas aga tuuakse varade rahastamise allikad ([[laen]]ud, [[hankija]]tele maksmata [[arve]]d, aktsionäride [[investeering]]ud antud ettevõttesse,kohustuste (võlgade) ja omakapitali seis jne.).
Bilansi aktiva ja passiva üksikuid
Ettevõttes toimuvad majandusoperatsioonid toovad kaasa muutusi
Igale bilansikirjele avatakse eraldi konto: aktivakirjetele '''aktivakontod''' ja passivakirjetele '''passivakontod'''. Igal kontol on kaks poolt - [[deebet]] ja [[kreedit]], mille tähendus on aga aktiva ja passivakontodel erinev. Aktivakontodel tähistab deebet konto suurenemist ja kreedit vähenemist, passivakontodel vastupidi.
|