Zip-ajam: erinevus redaktsioonide vahel

Selle tulemuseks oli plaat , millel on 3.5 tollise disketi mugavus koos suurema mahutavuse ning kiirusega. Kuid Zip plaatide ümbris on diskettide omast palju paksem. Esimeste Zipdravide maksimaalne andmeedastus kiirus oli umbes 1 megabait/sekundis ja keskmine otsingu aeg 28 millisekundit võrreldes standartsestandardse 1.44MB diskettigadisketiga, mille tavapärane andmeedastus kiirus oli 62.5 kilobaiti/sekundis ja keskmine otsingu aeg mitmeid sadu millisekundeid. Tavalised 1990-ndate lauaarvuti kõvakettad pöörlesid kiirusega 5400 pööret-sekundis ning nede andmeedastus kiirus oli 3 megabaiti/sekundis kuni 10 megabaiti/sekundis või isegi rohkem, keskmine otsingu aeg ulatus 20-st millisekundist kuni 14 millisekundini või oli isegi lühem.

Mõned kaasaegsed BIOSid toetavad siiani Zip Draividelt bootimist läbi USB või ATAPI liideste.

Suure mahutavusega Zip diskette saab kasutada vaid draivis mis toetab vähemasti sama suurust. Samas loevad suurema mahutavuse jaoks mõeldud draivid väiksema mahutavusega meediumeid. 250 MB kirjutab 100 MB diskettiledisketile palju aeglasemalt kui 100 MB draiv ´ja ei suuasuuda läbi viia „pikka“ (põhjalikku) 100MB disketi vormindamist. 750 MB draiv ei suuda kirjutada 100 MB diskettidele aga suudab valmis diskette lugeda, kuigi 100MB diskettiddisketid on 3 formaadist odavaimad ning laiemalt levinud.

Zip draivid müüdi algselt peale esmatutvustust aastal 1994 hästi, seda nende odava hinna ja selle aja kohta hea vastupidavuse tõttu. The esialgu müüdi draivereid hinnaga mis oli veidi alla $200 USD kaasa sai ühe kasseti, ja lisa 100 MB kassette hinnaga $20. Sel ajal oli kõvaketaste tüüpiline mahutavus 500 MB ja need maksid umbes $200 USD, seega oli Zip diskidega varukoopiate tegemine kodukasutajale väga ökonoomne — mõned arvuti tarnijad nagu Dell ja Apple Inc. lisasid oma masinatesse Iomega sisemised Zip draivid. Zip draivid tungisid hästi ka graafika kunsti turule, odavama alternatiivina Syquest'i kasset kõvaketta süsteemile. Lisa kassetide hind langes järgmise paari aastaga kiiresti, kuna rohkemad firmad hakkasid neid tarnima. Lõpuks olid tarnijate seas ka Fujifilm, Verbatim, Toshiba and Maxell. Epson ja Nec tootsid ka oma litsentsi 100 MB draivi mudelile koos oma brändi nimega.

Zip draivide ja diskettide müük kahanes aastatel 1999 to 2003 jõudsasti. Zip diskettidel oli oli külllatki kallis hind megabaidi kohta võrrledes võrreldes selleaegsete uute CD-R ja CD-RW plaatide hinna kahanemisega.

Zip draive kasutavad siiani retro arvuti entusiastid, suurte andmemahtude edastamiseks (võrreldes retro riistvaraga) kaasaegsete ja vanemate arvutisüsteemide vahel. Commodore-Amiga, Atari ST, Apple II, ja "vana maailma" Macintosh'i kommuunid kasutavad tihti SCSI liidesega draive mis neil platvormidel olemas on. Zip draivid on leidnud koa ka muusikatööstuses, sest SCSI-ühilduvusega draive saab kasutada 90-ndate vanade samplerite ja süntesaatoritega.

Iomega tootis hilistel üheksakümnendatel Zip kaubamärgi all ka CD kirjutajaid nimega ZipCD 650. see bkasutas tavalist CD-R meediumit ja ei olnud formaadilt kuidagi seotud magneetilise Zip draiviga. Välised mudelid olid paigaldatud Zip draivi stiilis korpusesse, ja kasutasid standartsetstandardset USB 1.1 ühendust.