Kraków: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
AvocatoBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (Robot: lisatud vep:Krakov
70. rida:
[[1866]] sai [[Austria-Ungari]] [[Austria–Preisi sõda|Austria–Preisi sõjas]] lüüa ning andis Galiitsiale autonoomia. [[Poola keel]] sai provintsi ametlikuks keeleks. Sellega oli poolakate olukord Austria-Ungaris märksa parem kui [[Preisimaa]]l või [[Venemaa]]l. Kraków sai poolakate rahvusluse sümboliks ja kultuurikeskuseks. Seda hakati hüüdma poola ateenaks ja poola mekaks, sest poolakad käisid Krakówis linna ja rahva kuulsusrikka mineviku sümboleid vaatamas. Suure pidulikkusega tähistati [[Grünwaldi lahing]]u 500. aastapäeva, Saksa ordu lüüasaamist.
 
Sel ajal muutus Kraków moodsaks suurlinnaks, saades [[1901]] [[veevärk|veevärgi]] ja elektri[[elektriautotramm]]d. (Varssavisse jõudsid elektriautodelektritrammid alles [[1907]]). Sel ajal moodustati ka Suur-Kraków: ümbruskonna alad liideti administratiivselt linnaga. Seetõttu kahekordistus Krakówi elanikkond halduspiires 5 aastaga: [[1905]]. aasta 91 tuhandelt [[1910]]. aasta 183 tuhandele.
 
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] vallutasid Vene väed Krakówi [[1915]]. aasta talvel. Krakówi leegione, kes sõdisid Austria eest, juhtis sõjas [[Josef Pilsudski]].