Redaktsioon: 1. jaanuar 2012, kell 04:47 redigeeri EmausBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 125 205 muudatust P r2.6.4) (robot muutis: nl:Ars nova (polyfonie) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. mai 2012, kell 22:44 redigeeri eemalda Avjoska (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 91 591 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Ars nova''' (ladina keelest 'uus kunst') on [[14. sajand]]i peamiselt [[Prantsusmaa]]l viljeldud [[muusikastiil]]. Mõnikord käsitletakse seda osana [[keskaja muusika]]st ning mõnikord [[renessanssmuusika]] esimese ilminguna. Stiil sai nimetuse [[Philippe de Vitry]] umbes [[1322]]. aastal kirjutatud [[traktaat\|traktaadi]] Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks. Stiili algusajaks on loetud [[Gervais du Bus]]'le omistatud luuletuse "[[Roman de Fauvel]]" kirjutamise aega, mis oli vahemikus [[1310]]-–[[1314]], või aastat [[1320]]. Stiili lõpuajana on nimetatud [[1380]]. aastat või tähtsaima ars nova helilooja [[Guillaume de Machaut]]' surmaaastat [[1377]]. ==Arengud žanrides== [[Kirikumuusika]]s jäid küll käibele 12.~~-13~~–13. ~~saj.~~sajandi [[muusikažanr\|žanrid]] ''[[organum]]'' ja ''[[conductus]]'', kuid neis ei loodud enam uut muusikat. Hakati komponeerima [[missa]] [[ordinaarium]]iosi ning ilmusid esimesed anonüümsed ning tõenäoliselt eri autorite eri aegadel loodud osadest koostatud ordinaariumitsüklid. Guillaume de Machaut kirjutas esimese tervikliku muusikateosena loodud [[Missa (muusika)\|missa]]. 14. ~~saj.~~sajandi kõige esinduslikumaks žanriks sai [[motett]], mis oli veel 13. ~~saj.~~sajandi alguses ainult kiriklik žanr, kuid jõudis 13. ~~saj.~~sajandil lõpuks seltskonnamuusikasse. Motetid on huvitavaimad näited oma aja kompositsioonitehnikast. 14. ~~saj.~~sajandil loodi pidumotette, mis pühendati enamasti olulistele poliitilistele sündmustele, näiteks kroonimistele või peapiiskoppide pühitsemistele. *Heliloojate loomingus sai valdavaks kirikumuusika ja moteti kõrvale ilmunud mitmehäälne ilmalik laul, mille peamised vormid tuletati olulistest luulevormidest -– [[ballaad]], ''[[rondeau]]'' ja ''[[virelai]]''. ==Uus rütmisüsteem== 12. rida: ==Ars nova võtmeisikud== Philippe de Vitry (~~1291-1361~~1291–1361) oli väljapaistev [[filosoof]], [[ajaloolane]], [[matemaatik]], [[muusikateoreetik]], [[luuletaja]] ja [[helilooja]]. Koos teise silmapaistva muusikateoreetiku [[Johannes de Muris]]'ga (u [[1295]]~~–~~–[[1351]]) lõid nad uue rütmisüsteemi, mis sai ars nova muusikalise stiili üheks aluseks. Vitry heliloomingust on säilinud vaid 12 motetti, kuid ta on tõenäoliselt kirjutanud ka ilmalikke laule. Stiili väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut kirjutas muuhulgas maailma esimese tervikliku muusikateosena komponeeritud missa pealkirjaga [[Messe de Notre Dame]]. On arvatud, et see kirjutati 1360. aastatel ja esitati kuningas [[Charles V]] kroonimisel, näiteks [[Toomas Siitan]] aga väidab oma raamatus "Õhtumaade muusikalugu I", et neil hinnangutel ei ole alust, ning et tõenäoliselt kirjutas Machaut selle teose juba [[1340]]. aasta paiku [[Reims]]is. Machaut'lt on säilinud 23 motetti, millest enamik on armastuslaulud. Samuti kirjutas ta laule sellistes vormides nagu ''[[lai]]'', ''virelai'', ballaad ja ''rondeau''. Machaut' loomingus tõusis ilmalik muusika kiriklikust tähtsamale kohale.

Ars nova: erinevus redaktsioonide vahel