Vikipeedia

EPROM: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
RedBot (arutelu | kaastöö)
13 391 muudatust
P r2.5.2) (robot lisas: ms:EPROM
Resümee puudub
2. rida:
[[Pilt:Eprom32k.jpg|thumb|right|200px|EPROM]]
 
'''EPROM (Erasable Programmable Read Only Memory, EROM) ehk kustutatav programmeeritav püsimälu''' on mälukiip, mis säilitab oma andmed ka ilma toitepingeta.
'''EPROM (EROM) ehk kustutatav programmeeritav püsimälu''' on teatud tüüpi mälukiip, mis säilitab oma andmed ka siis, kui selle toide on välja lülitatud. Teisisõnu, see ei ole kõikuv. EPROM on rida „floating-gate transistors“, mis on individuaalselt programmeeritud elektroonilise seadme poolt, mis annab suuremat pinget kui tavaliselt kasutatakse digitaalses vooluringis. Programmeeritud EPROMi saab kustutada, kui asetada see tugeva ultraviolettkiirguse kätte. EPROM on kergesti äratuntav, kuna selle peal on läbipaistev kvartsist aken, mille kaudu „siliconchip“ on nähtav ja mis võimaldab kustutamist kokkupuutel UV valgusega.
 
Kiibis on ühendamata paisuga transistorite (floating-gate transistors) read, mis on eraldi programmeeritud elektroonilise programmerimisseadme poolt. Programmeerimisseade ehk [[programmaator]] annab programmeerimisel kiibile suuremat pinget kui tavaliselt andmete lugemiseks kasutatakse. Programmeeritud EPROMi saab kustutada, kui asetada see tugeva ultraviolettkiirguse kätte. EPROM on kergesti äratuntav selle peal oleva läbipaistva kvartsist kustutusakna järgi, mille kaudu on nähtav ränikiip<ref>[http://en.wikipedia.org/wiki/EPROM EPROM eng]</ref>.
EPROMi mälu areng algas vigase integraallülituse uurimisest, kus ühendused transistorite vahel olid katki. Salvestatud laeng nende isoleeritud ühendustes muutsid nende omadusi. EPROMi leiutas Inteli töötaja Dov Frohman 1971 aastal, kes pälvis USA patendi 3660819 1972 aastal.▼
 
▲EPROMi mälu areng algas vigase integraallülituse uurimisest, kus ühendused transistorite vahel olid katki. Salvestatud laeng nende isoleeritud ühendustes muutsid nende omadusi. EPROMi leiutas Intelifirma [[Intel]] töötaja [[Dov Frohman]] 1971 aastal, kes pälvis. USA patendipatent 3660819 EPROMi kohta avaldati 1972 aastal.
 
==Tööpõhimõte==
 
Iga hoidla koht EPROMis koosneb ühest „field[[väljatransitor]]ist (field-effect transistor“transistor). Iga "field-effect transistor"väljatransistor koosneb kanalist, mis on seadme pooljuhtipooljuhi kehas. AllikasAllika ja „drain“neelu (drain) kontaktid tehakse kanali lõpus. SoojustuskihiIsolatsioonikihi oksiid pannakse üle kanali, siisseejärel paigutatakse juhitav (räni või alumiiniumi) elektrood on hoiule antud, ja veel paks kiht oksiidi hoiustataksepaigutatakse üle väravapaisu (gate) elektroodi. „FloatingUjuva paisuga (Floating gate) „elektroodelektrood ei ole ühendused teistekiibis integraallülitustegaühegi teise osaga ja on täiesti isoleeritud ümbritseva oksiidikihiga. KontrollväravaJuhtpaisu elektrood on hoiustatudseega japaigutatud edasinekiibi oksiidsisse ja katabkaetud sedaoksiidiga.▼
 
Andmete kättesaamiseks EPROMilt, aadress esindab väärtusi EPROMi aadressi „pins“-delklemmidel, mis on dekodeeritud 8-bitina ja mida kasutatakse, et ühendada üks sõnaandmesõna (tavaliselt 8-bitbitti, byteehk bait) ladustamiskohastvõi säilitatakse väljundpuhvri võimendites puhverväljundihilisemaks võimenditegakasutamiseks. Iga baidineandmesõna sõnabitt on kas 1 või 0, sõltuvalt kas ladustamisesellest kas transistor on sisse- või väljalülitatud, juhtivst. kas transistor on juhtivas või mittejuhtivmittejuhtivas olekus.▼
▲Iga hoidla koht EPROMis koosneb ühest „field-effect transistor“. Iga "field-effect transistor" koosneb kanalist, mis on seadme pooljuhti kehas. Allikas ja „drain“ kontaktid tehakse kanali lõpus. Soojustuskihi oksiid pannakse üle kanali, siis juhitav (räni või alumiiniumi) elektrood on hoiule antud, ja veel paks kiht oksiidi hoiustatakse üle värava elektroodi. „Floating gate „elektrood ei ole ühendused teiste integraallülitustega ja on täiesti isoleeritud ümbritseva oksiidikihiga. Kontrollvärava elektrood on hoiustatud ja edasine oksiid katab seda.
 
▲Andmete kättesaamiseks EPROMilt, aadress esindab väärtusi EPROMi aadressi „pins“-del, mis on dekodeeritud ja mida kasutatakse, et ühendada üks sõna (tavaliselt 8-bit byte) ladustamiskohast puhverväljundi võimenditega. Iga baidine sõna on kas 1 või 0, sõltuvalt kas ladustamise transistor on sisse- või väljalülitatud, juhtiv või mittejuhtiv.
 
Transistori üleminekut ühelt olekult teisele kontrollib kontroll transistori pinge. Pinge juuresolekul selles väravas loob juhtiva kanali transistoris, mis lülitab selle sisse. See võimaldab salvestatud laengul väravas transistori läve pingel programmeerida.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/EPROM"