Vikipeedia

Tartu Pühade Aleksandrite kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
pisut lisa
PResümee puudub
1. rida:
'''Tartu Püha Aleksandri kirik''' on [[õigeusk|õigeusu]] [[kirik]] [[Tartu]]s, [[Karlova]] linnaosas<ref name="muinas">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=7118 Tartu Aleksandri kirik] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref>, aadressil [[Sõbra tänav]] 19A<ref name="puhkaeestis">[http://www.puhkaeestis.ee/et/eaok-tartu-puha-aleksandri-kirik EAÕK Tartu Püha Aleksandri kirik] portaalis puhkaeestis.ee</ref>.
 
Tartu Aleksandri kirik ehitati 1914-181914–18<ref name="muinas" />, kuid [[Tartu Pühade Aleksandrite kogudus]] loodi juba 1913. Alumine kirik valmis ja [[pühitsemine|pühitseti]] juba 1914. aasta sügisel, ülemine 26. septembril 1915. Kiriku esimene preester oli [[Anton Laar]],<ref name="kogudus">[http://www.eoc.ee/est/esileht/piiskopkonnad/Tartu/article_id-153 Tartu Pühade Aleksandrite kogudus]</ref> 1915–1919 [[Konstantin Kokla]] ja 1996-991996–99 [[Samuel Puusaar]].
 
1940. aastal hoone riigistati, selles paiknesid [[Tartu Ülikool]]i ja [[Eesti Rahva Muuseum]]i laod<ref name="puhkaeestis" />. Kirik tagastati [[Eesti Apostlik Õigeusu Kirik|Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku]] Tartu Pühade Aleksandrite kogudusele 1995. aastal ning taaspühitseti 2003. aasta suvel<ref name="puhkuseestis">[http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=506 Tartu Püha Aleksandri kirik] portaalis puhkuseestis.ee</ref>.
7. rida:
Kahekorruseline [[sibulkuppel|sibulkuplitega]] kirik on Eestis haruldane näide [[vanavene kirikuarhitektuur]]i mõjulisest [[sakraalarhitektuur]]ist<ref name="muinas" />, selle arhitekt on [[Vladimir Lunski]]<ref name="puhkaeestis" />. Kiriku [[nurgakivi]]s on tsinkkastike [[pühak]]u [[säilmed|säilmetega]] ning vaskplaat kirjaga: "Nurgakivi on pandud keiser [[Nikolai II]] valitsemise ajal 27. mail 1914 [[Riia]] ja [[Miitavi]] ülempiiskopi [[Ioann]]i poolt"<ref name="puhkaeestis" />.
 
Kultuurimälestiste[[Kultuurimälestis]]te registri andmel on Aleksandri kiriku arhitektuuris ka [[vene modernstiil]]i sugemeid, ehkki [[välisdekoor]]i projekteerimisel on lähtutud [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimir-Suzdali]] vanavene kirikuarhitektuurist. Hoone on ristikujulise põhiplaani ja astmelise ülesehitusega. Mitmekuplilise ehitise W-küljel paikneb avara trepiga kõrge eeskoda. Välisukse ees on graniitastmetega kahepoolne trepp. Iseloomustavate detailidena loetleb register peatrepi [[etik]]u paisutatud ümarsambad, [[kaarsillus]]ega avad, püstvagudega [[simss|simsi]], [[juugend]]ornamendiga peatrepi võre, keskse paisutatud sambaga kaksik- ja kolmikaknad ning akende krohvraamistuse.<ref name="muinas" />
 
Alumise kiriku [[peaaltar]]i "Jumalaema Kaitsmise" auks pühitses ülempiiskop Joann 21. novembril 1914, teise [[kõrvalaltar]]i "Saarovi imeteotegija püha Serafimi" auks sama aasta 2. detsembril, ülemise kiriku põhjapoolse kõrvalaltari "Suurvürstinna Olga" auks 26. septembril 1915.<ref name="kogudus" />
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Pühade_Aleksandrite_kirik"