Mongolid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Lingid parandatud |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) PResümee puudub |
||
5. rida:
2000. aastal loendati [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigis]] 5,8 miljonit mongolit. Samas loendati 1992. aastal Hiinas vaid 3,6 miljonit mongolit. Enamik neist elab [[Sise-Mongoolia]] autonoomses piirkonnas või [[Liaoning]]i provintsis, vähemal määral ka lähedastes provintsides.
Venemaal kuuluvad idamongolite hulka [[burjaadid]]. Läänemongolide seas on Vene Altais elavad [[oiraadid]] ning [[Kaspia meri|Kaspia]] põhjakaldal asetsevad [[kalmõkid]], kes moodustavad 53,3% [[Kalmõkkia]] autonoomse piirkonna asukaist. Ka [[tõvalased|tõva]] ja [[altailased|altai]] rahvad on mongolitele kultuuriliselt lähedased, ent kõnelevad [[turgi keeled|turgi keeli]]. Kokku on neid umbkaudu 1 miljon inimest.
Väiksemad mongolite kogukonnad on ka [[USA]]s, [[Tšehhi Vabariik|Tšehhi Vabariigis]] ning [[Suurbritannia]]s.
Termin ''mongolid'' ilmus kroonikaisse esimest korda [[8. sajand]]il, Hiina [[Tangi dünastia]] ajal, tähistades üht [[Shiwei]] hõimu. Uuesti kerkis see esile [[11. sajand]]i lõpul [[Khitan]]i valitsusajal. Pärast [[Liao dünastia]] langust [[1125]]. aastal sai mongoleist [[Stepp|stepi]] juhtiv hõim, kel oli võim ka Põhja-Hiina üle. Sõjad [[Jini dünastia]] ja [[Tatarlased|tatarlastega]] nõrgestasid neid siiski suuresti. [[13. sajand]]il sai sõnast mongolid üldnimetus suure rühma mongoli ja pooleldi turgi hõimude kohta, kes olid ühendatud [[Tšingis-khaan]]i võimu alla. Mongolid
Mongolite lähedased [[sugulasrahvas|sugulasrahvad]] on [[kalmõkid]], [[oiraadid]], [[burjaadid]], [[tõvalased]] ja teised [[altai keeled|altai keeli]] kõnelevad rahvad.
| |||