Eestlased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
78. rida:
Teine europiidne tüüp (leiud dateeritud V aastatuhande lõppu-V aastatuhande algusesse eKr) oli lühema peaga, madalama ja laiema näoga ja vähem etteulatuva ninaga, mis viitab mitte eriti tugevale [[Mongoliidne rass|mongoliidsele]] lisandile.
III aastatuhande keskel eKr ilmusid Eesti ja naaberaladele uued asukad (kammkerammika kultuur, taas kütid, kalamehed ja korilased). Need inimesed kuulusid protolaponoidsesse tüüpi, millele on iseloomulik vahepealne asend europiidide ja mongoliidide vahel. Neil olid lamedad näod, kesk- või lühipealisus, madalavõitu ninajuur, suhteliselt vähe etteulatuv, võrdlemisi lai ja madal nina. Antropoloogiliste näitajate tõttu on oletatud nende tulekut ida poolt, [[Karjala]] järvede tagant, kuigi 21. sajandi alguses on hakatud selles tõsiselt kahtlema (Wiik
III aastatuhande lõpust alates tuli Baltimaile uus sisserändajate laine. Tulnukad ([[venekirveskultuur|venekirve]]- ehk [[nöörkeraamika kultuur]], loomakasvatajad, algelised põllupidajad) olid massiivset [[protoeuropiidne tüüp|protoeuropiidset tüüpi]], väga pikapealised, kõrge ajukoljuga, kõrge ja keskmise laiusega näoga. Antropoloogia andmed lubavad oletada nende lõunapoolset päritolu, kas Ida-[[Preisimaa|Preisist]] või [[Volga]] ülemjooksult.
| |||