Katalaunia lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
EmausBot (arutelu | kaastöö)
35. rida:
Pärastlõunal algas lahing hunnide rünnakuga keskelt ja idagootidega vasakult tiivalt. Alaanid ei suutnud või ei tahtnud esimesi rünnakuid vastu pidada ning taganesid esimesel kokkupuutel, vasakul ja paremal pidasid roomlased ja läänegoodid rünnakule võrdselt vastu. Sel hetkel ründas Thorismund oma eemale oleva üksusega põhjapoolt, millele saatis gepiidide kuningas Ardarich vastu osa oma üksusest. Thorismundi gootide pealetung oli ennast tõestand aga samas ei suutnud nad ka enam edasitungida. Alaanide taganemisel ja põgenemisel keskelt muutus läänegootide olukord kriitiliseks. Neid rünnati keskelt nii hunnide kui idagootide poolt ja samas ka vasakult keskelt läbitunginud hunnide poolt. Tekkis segadus ja hetkeks tundus, et läänegootide väge haarab paanika.
 
Theoderich üritas oma väge uueks vasturünnakuks kokku koguda. Sel hetkel lasi Attila roomalsiroomlasi rünnata, ilmselt selleks, et need ei saaks läänegootidele appi tulla. Seal juures olevat Attila teinud taktikalise vea, et ta roomlasi vaid otse ründas kuigi sel hetkel oleks saanud ka lõuna poolsest küljest roomlasteni läbitungida.
 
Lahingukäigus sai läänegootide kuningas Theoderich hoobi (väidetavalt idagoodi sõdalase Andagese poolt, Amaleri suguvõsast) ning ta kukkus hobuselt ja trambiti surnuks. Selle sündmuse tulemusena ägenes aga läänegootide vastupanu ja taheti langenud kuninga eest kättemaksta. Idagootide rünnakud hakkasid raugema ja teiselt (paremalt) poolt ründas Thorismund isa surmast teate saades gepiide tekitades neile suuri kahjustusi. Lõpuks suruti terve parem tiib kokku ja sunniti taganema ning põgenema. Sel hetkel tegi Attila teise vea, selle asemel on paremale tiivale Thorismundi vastu appi minna ründas tema roomlasi edasi, arvatavasti lootuses, et Aetius tapetakse. Need rünnakud olid aga edutud ja kaotuste rohked, teisalt aga sattusid idagoodid survealla ja sunniti põgenema. Selleks hetkeks oli kogu olukord muutunud. Päikseloojangu ajal lasi Aetius oma väel vasturünnakule minna, ning väsinud hunnid, ohustatult mõlemalt küljelt, ei suutnud tõhusat kaitset ülesehitada.