Arengukava: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Liita|Arengukava etapid ja tegevused}}
{{liita|Missiooni koostamine}}
'''Arengukava''' on [[arengustrateegia]]st lähtuv lähemate [[eesmärk]]ide saavutamist kavandav [[dokument]]. Arengukava võib käsitleda kui tegevusplaani ning see on aluseks eelarve koostamisel. Arengukava mahtu pole sätestatud, kuid see peab olema võimalikult konkreetne, lakooniline ning lihtsasti mõistetav. <ref name="loeng" />
=== Arengukava koostamise etapid ===
==== I etapp ====
Leitakse vastus küsimusele, kas arengukava on vaja ja miks? Üks peamistest põhjustest strateegilise plaani väljatöötamiseks on luua ühtne arusaam ja [[eesmärk]] organisatsiooni tegevustele.<ref name="käsiraamat" /> Tähtis osa on organisatsiooni missiooni sõnastamisel. Missioon kirjeldab organisatsiooni eksisteerimise aluseid, aitab määratleda selle [[identiteet]]i ja sihtgruppi. Missiooni sõnastamisel tuleb vastata järgmistele küsimustele: „Kes me oleme? Mille nimel? Kelle jaoks? Kus? Mida me teeme?“ Missiooni sõnastus peab olema lühike, kirjutatud selges keeles, positiivne ja ligitõmbav, oleviku vormis ja kindlas kõneviisis. <ref name="loeng" /> Näiteks [[Tartu Ülikool]]i arengukava aastateks 2009–2015 seab Tartu Ülikooli missiooniks olla teadmistepõhise ühiskonna arengut juhtiv jõud ja järjepidevuse tagaja [[Eesti]]s. <ref name="Tartu Ülikool" />
==== II etapp ====
Arengukava koostamiseks on vaja meeskonda, kes kõik töötaks ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Tagada tuleks protsessi juhtimine. Meeskonnas peaks olema protsessi üldjuht, juhtgrupp, töögrupid vastavate võtmevaldkondadega tegelemiseks ning projektimeeskonnad. Teematöörühmade ülesanneteks on analüüsida, kaasata avalikkust, järjestada olulisuse järgi probleemid ning neist eesmärgid tuletada. <ref name="loeng" />
==== III etapp ====
Visiooni ja eesmärkide kinnitus. Visioon peab aitama vastata küsimusele, kuhu me läheme ning milline on edu pikemas perspektiivis.
Visioon peab esitama väljakutse ja panema inimesed pingutama oma eesmärkide saavutamiseks. <ref name="käsiraamat" /> Näiteks Tartu Ülikooli visioon on olla rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikool ning Eesti akadeemilise vaimsuse, kultuuri ja kõrgtehnoloogilise innovatsiooni keskus. <ref name="Tartu Ülikool" />
==== IV etapp ====
Antud etapil on oluline vaadata nii minevikus toimunud arengule kui ka võrrelda end teiste organisatsioonidega. Tihti teostatakse arengukava koostamisel '''SWOT-analüüs''' (i.k ''Strength'' - tugevus, ''Weakness'' – nõrkus, ''Opportunity'' – võimalus, ''Threat'' – oht). Selle tehnika eesmärgiks on organisatsiooni tugevuste kindlaksmääramine, et neile toetudes luua võimalusi tulevikuks valdkondades, milles organisatsioon tunneb end kindlalt ja minimeerida nõrkusi, mis võivad anda alust ohtudele. <ref name="käsiraamat" /> Samuti peaks teadma, milliste ressurssidega on võimalik arvestada.
==== V etapp ====
Kuidas eesmärgid täidetakse? Oluline on, et eesmärgid oleksid teostatavad, tasakaalustatud, ratsionaalsed ning nende elluviimiseks oleks määratletud kindel ajavahemik. Eesmärkide täitmiseks tehakse üksikuid samme, mis aitaksid paremini ja kiiremini eesmärki saavutada.
Mingite tegevuste planeerimiseks ja läbiviimiseks jälgitakse '''SMART'''-valemit: S – Täpne (''specific'') – Kas ülesanded on selgelt määratletud terminitega? M – Mõõdetav (''measurable'') – Kas sihid on mõõdetavad? Tulemuskaart. Saavutatav (''A-achievable'') – Kas ülesandeis on täpselt sõnastatud kes, mis, millal ja kus? Tulemuslik/Reaalne (''results'') – Kas vastava projektiga on võimalik saavutada igas ülesandes näidatud osaluse ja muutuste taset? Kas osalistele endile on selge, milliseid tulemusi soovitakse näha? Ajastatud (''T- timebound'') – Kas ülesannetes on täpselt ära toodud ajaperiood, mille jooksul ülesanded teostatakse? <ref name="loeng" /> Ilma eesmärkide määratlemise ja tegevuskavata puudub arengukava mõte. Eesmärkide täitmise eest tuleks määrata vastutajad. <ref name="loeng" />
==== VI etapp ====
Koostatud arengukava tuleb kirja panna ning kokkulepped fikseerida. Komisjonid peavad arengukava üle vaatama ning oma hinnangu andma. Kui arengukava on vastu võetud, saab alustada elluviimisega. Arengukava elluviimiseks palgatakse [[tegevjuht]], ametnikud ja projektijuhid. <ref name="loeng" />
==== VII etapp ====
Kontroll. Arengukava vaadatakse iga aasta üle ja täiendatakse. Tegevuse jälgimise [[meetod]]id: tugevdada eesmärke, hinnata strateegiaid ja tegevuse efektiivsust. Vajadusel muuta strateegiaid ja/või tegevust.
Tööd peab kontrollima, vastasel juhul eesmärke ei saavutata. Kui arengukavas esitatud eesmärkide saavutamiseks pole midagi tehtud, siis tuleks palgata uus tegevjuht. <ref name="loeng" />
== Kohaliku omavalitsuse arengukava ==
25. rida ⟶ 45. rida:
:2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;
:3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="Tartu Ülikool" > {{netiviide | URL = http://www.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=551876/arengukavaEw.pdf
| Pealkiri = Tartu Ülikooli arengukava 2009-2015 | Väljaanne = www.ut.ee | Failitüüp = pdf | Aeg = 2009 | Koht = Tartu | Kasutatud =25.02.2012 | Keel = eesti}} </ref>
<ref name="käsiraamat"> {{netiviide | URL = http://www.enl.ee/UserFiles/ENL%20Strateegiakool/rahandusminplaneerimine.pdf | Pealkiri = Strateegilise planeerimise käsiraamat |Väljaanne = www.enl.ee | Failitüüp = pdf| Aeg = 2006 | Koht = Tallinn| Väljaandja = Rahandusministeerium| Kasutatud = 24.02.2012| Keel = eesti}} </ref>
<ref name="loeng"> {{netiviide | URL = http://pc.parnu.ee/~garri/KRAPi%20MATERJAL/KRAP_11,12,13_Strateegia,%20aregukava,%20arendust%C3%B6%C3%B6_2v.pdf| Pealkiri = Strateegia, arengukava, arendustöö| Autor = Raagmaa,G | Failitüüp = pdf | Täpsustus = Loengumaterjal | Kasutatud = 24.02.2012 | Keel = eesti}} </ref>
}}
== Välislingid ==
| |||