Automaatkaitselüliti: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
15. rida:
Automaatkaitselüliti peab avastama ja välja lülitama normaalsest talitlusest kõrvalekalduva voolu - enamasti liigvoolu. Madalpingeautomaatkaitselülitites toimub see harilikult kaitselüliti [[korpus (masinaehitus)|korpuse]] sees, kõrgpingeautomaatkaitselülitites on harilikult juhtseade, mis tunneb ära liigvoolu ja käivitab vooluahela katkestamise mehhanismi. Elektromagnetkaitselülitit käivitab tavaliselt eraldi [[aku]], kuigi mõnes kõrgpingeautomaatkaitselülitis on omaenese [[trafo]], kaitsereleed ja vooluallika juhtseade.
 
Kui tuvastatakse ettenähtud piirväärtust ületav liigvool, siis peavad automaatkaitselüliti kontaktid avanema ja vooluahela katkestama. Mõned automaatkaitselülitid kasutavad mehaaniliselt salvestatud [[energia]]t, näiteks [[vedru]]sid või [[suruõhk]]u, mõned katkestavad vooluahela liigvoolu enese energia abil. Väikeseid kaitselüliteid saab käsitsi sisse ja välja lülitada, suurematel võivadvõib olla vinnastamiseks kas käsiajamidkäsiajam või ka ektrimootoridektrimootor, et lülitamiseks vajalikku energiat vedrudesse salvestada.
 
Kaitselüliti kontaktid peavad vastu pidama koormusvoolule ilma ülemäära kuumenemata ja [[elektrikaar]]e tekitatavale kuumusele vooluahelat katkestades. Kontaktid valmistatakse [[vask|vasest]], vase[[sulam]]ist, [[hõbe]]dasulamist või teistest materjalidest. Kontaktide kasutuskestust vähendab vooluahela katkestamise käigus toimuv [[erosioon]]. Kaitselüliti kasuliku tööea pikendamiseks võivad neil olla vahetatavad kontaktid.