Masinakoodi ehk masinakeele "sõnade" teiseks nimetuseks on masinakäsud ehk ''instruktsioonid''. Assemblerikeelne või masinkoodis [[arvutiprogramm]] pole muud kui pikk nimekiri üksikutest masinakäskudest, mida protsessor täidab. Vanemad protsessorid täitsid masinakäske ainult [[jadamisi]], kuid osa tänapäevaseid protsessoreid suudab täita ka mitut käsku samaaegselt, seega kiiremini. Programmi masinakoodi ei pruugi protsessor täita järjestikku, vaid võib käskude täitmisel hüpata vastavalt programmile ühest kohast teise vastavalt täidetavas programmis olevate [[siirdekäsk]]udele (''jump'' ehk ''goto'', ''call'', ''return'') või vastavalt sündmustele (välisseadmetelt saadud [[katkestussignaal]]ide järgi).
==Masinakäsud ehk instruktsioonid==
==Instruktsioonid==
InstruktsioonidMasinakäsud on lihtsalt kahendkoodis arvud ([[bitt|bitijadad]]) - erinevad bitijadadarvud vastavad erinevatele masina käskudelemasinakäskudele. MasinkoodistMasinakoodist ja bitijadadest loetavam keel on assemblerkeelassemblerikeel, kus bitijadade asemel on inimesele loetavamad protsessori käsudkäskudele vastavad mnemokoodid.
Mõnes masinkoodismasinakeeles on kõik instuktsioonidkäsukoodid alati võrdse bittide arvuga, mõnes mitte. [[RISC]]-protsessorite arhitektuuris on instruktsioonkäsukoodid alati ühe pikkusega, [[CISC]]-protsessoritel käsukoodide pikkus varieerub. Samas on tänapäeval ka enamus CISC-protsessoreid sisemiselt RISC-arhitektuuriga: kuigi programmid annavad neile CISC käske, transleeritakse need protsessoris RISC-instruktsioonidekskäskudeks. Sellised on näiteks alates [[Pentium 2]] seeria protsessorid. Väliselt on protsessorid CISC-tüüpi tagasiühilduvuse ehk ''kompatiibluse'' saavutamiseks vanemate protsessoritega.
