Erinevus lehekülje "Märt Laarman" redaktsioonide vahel

Lisatud 32 baiti ,  9 aasta eest
resümee puudub
P (Lisan lingi ISIKu baasi)
| Auhinnad = NSV teenelise kunstniku aunimetus
}}
'''Märt Laarman''' (õieti '''Martin Laarman'''; [[22. veebruar]] [[1896]] [[HallisteÕisu kihelkondmõis]]as [[Viljandimaa]]l – [[18. aprill]] [[1979]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] graafik (tegeles nii vabagraafika kui ka raamatukujundusega) ja [[maalikunstnik]].
== Elukäik ==
Märt Laarman on masinameister Kusta Laarmani ja tema naise Reeda esimene poeg. Tal oli kaks õde - [[Linda Viiding|Linda]] ja Leili - ning vend Peeter. Ta sündis [[Õisu mõis]]a saeveskis.
 
Märt Laarman õppis [[Araku]] (Kääriku) koolis [[Kaarli (Halliste)|Kaarli]]s aastail [[1904]]–[[1907]] ja [[Otepää Haridusseltsi Progümnaasium]]is [[1908]]–[[1912]]. [[1912]]. aastal astus Märt Laarman [[Rakvere Õpetajate Seminar]]i. Pärast selle lõpetamist õppis ta [[Tartu Ülikool]]is Lauri Kettuneni ning [[Johann Voldemar Veski]] täienduskursustel. Seal sai ta gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja hariduse ning pidas seda ametit peamiselt Tallinna koolides [[1945]]. aastani. Samal ajal ei loobunud ta kunagi kunstist, harides ennast pidevalt erinevatel kursustel, näiteks [[1916]]. aastal [[Eesti Kunstiselts]]i joonistuskursusel, kus üks juhendajaid oli [[Nikolai Triik]]. Kõige selle kõrvalt jõudis Märt Laarman aastail [[1926]]-[[1927]] toimetada «Eesti Kunsti Aastaraamatut», [[1928]]. aastal [[Eesti Kunstnikkude RyhmaRühm]]a programmilist almanahhi «Uue Kunsti Raamat», aastail [[1928]]-[[1929]] noorsooajakirja «[[Taie]]» ning avaldada kunstikriitikat ajalehtedes ja ajakirjades «[[Olion]]», «[[Looming]]» ning «[[Kunst ja Kirjandus]]».
 
1920. aastate teine pool ja 1930. aastate esimene pool oli tema õitseaeg maalikunstnikuna. [[Eduard Viiralt]]i, [[Ado Vabbe]] ja [[Jaan Vahtra]] kõrval oli just Märt Laarman see, kes oma noorusliku innuga sekkus kunstiellu, tuues oma loomingu ja sõnavõttudega sellesse värskust, innovaatilisust ja uudsust. Tema neil aastail loodud maalid ("Oleviste ja Niguliste" (1926), "Laud" (1928–1929), "Haige" (1930) ja "Õhtu" (1933)) kuuluvad kindlasti tolle aja eesti maalikunsti paremikku. Need olid [[kubism|kubistlikud]] tööd, milles ei ole mingeid tundevälgatusi - kõik on kaine ja ratsionaalne. Neil aastail rikastas Märt Laarman oma ideedega eesti raamatu üsna konservatiivset stiili. Üks häid näiteid on kolme kunstniku (A. Akberg, M. Laarman, H. Olvi) näituse kataloog aastal 1926, milles on ilmselgelt näha rühmituse "[[Bauhaus]]" mõjutusi. Senine aksiaalne kujundusprintsiip asendati asümmeetrilisega ning oluliseks sai kirja selgus ja lihtsus. Samal leheküljel võis leida kirjatüübi eri suurusi, horisontaalse kirjapildi vaheldumist vertikaalsega jms.Märt Laarman tõi ühena esimestest Eestis oma kujundustesse [[fotokunst]]i. 1923. aastal loodi [[Eesti Kunstnikkude Rühm]], millega Märt Laarman samal aastal ühines ning oli seal nii juhtiv kunstnik kui ka teoreetik. Rühmituses valitses kubistlik-konstruktivistlik stiil, mis avaldub ka Laarmani 1923. aastal loodud puulõikes "Sadam".