Peale Munke surma algas kodusõda ja impeerium lagunes erinevateks [[uluss]]ideks-hordideks.
Märkus: suurem osa eelöeldust on keskaegne müüt, mida on mõnevõrra võimendanud Tšingiskhaani-teemaline seikluskirjandus ning ka mongolite nüüdisaegne rahvuslus. Hõredalt asustatud rohtla rändkarjakasvatajail ei saanud olla suuremateks vallutusteks vajalikkuvajalikke inim-inimesi ega materiaalsethobuseid ressurssi(arvestusega 3-4 hobust mehe kohta). Hinnanguline rahvaarv 500 tuhat hinge (praegu toidab sealne rohtla vaid 10 miljonit inimest) võimaldanuks välja panna ehk 10 tuhat karjasetööst vabastatud ratsanikku. Suurema arvu puhul oleks karjad ja perekonnad lihtsalt nälga surnud ja mongolite rahvad hävinud. Tegemist võis seega olla Tšingisiga ühinenud noorte seiklejate kiirete röövretkedega rikastele piirialadele Hiinas, Kesk-Aasias ja mujal, mis jätsid kaasaegsetele kustumatu mulje. Koloniaaladministratsiooni sisseseadmiseks polnud mongolitel ei inimesi ega kogemust.
