Yom Kippuri sõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Eellugu |
Lahingutegevus |
||
108. rida:
Arutlusel oli kaks kaitseplaani. David Elazari ettepaneku kohaselt mobiliseeriks Iisrael õhujõud ja neli soomusdiviisi, kokku 100 000 kuni 120 000 sõdurit. Moshe Dayan pooldas õhujõudude ja kahe soomusdiviisi mobilisatsiooni, kokku 70 000 sõdurit. Meir valis Elazari ettepaneku.<ref name="Gawrych">{{Cite book| publisher = Greenwood Publishing Group| isbn = 0-313-31302-4| last = Gawrych| first = George| title = The Albatross of Decisive Victory: War and Policy Between Egypt and Israel in the 1967 and 1973 Arab-Israeli Wars| year = 2000}}<small>(inglise)</small></ref>
==Lahingutegevus==
===Siinai poolsaarel===
[[File:Hatzerim 290110 Sukhoi 7.jpg|thumb|upright|Egiptuse [[Suhoi Su-7]] vrakk, mis tulistati alla Siinai kohal 6. oktoobril]]
Siinai oli järjekordselt Iisraeli ja Egiptuse arveteklaarimise kohaks. Egiptusel oli kanali ületuseks valmis viis diviisi, millesse kuulus kokku 100 000 sõdurit, 1350 tanki ja 2000 [[mortiir]]i ehk suurtükki. Nende vastas seisid 450 Jeruusalemma brigaadi sõdurit, kelle kaitsta oli 16 kindlust kogu kanali ulatuses. Siinais oli kokku 290 Iisraeli tanki, mis olid jagatud kolme soomusbrigaadi<ref name="Rabinovich" /> ja ainult üks neist oli rünnaku alguses kanali lähedal<ref name="Rabinovich" />. Egiptuse väed rajasid 6. oktoobril idakaldale mitu sillapead. 6. kuni 8. oktoobrini üritasid Iisraeli soomusjõud pealetungi takistada, aga neid rünnakuid ei toetatud piisavalt ja need löödi tagasi Egiptuse tankitõrjerelvade tõttu.
Egiptuse plaani peamised komponendid oli õhutõrjeraketid, mis pidid kaitsma teisel pool kanalit olevaid Egiptuse üksusi. Kuuepäevase sõja käigus olid Iisraeli lennukid kaitsetud Araabia armeed sõelapõhjaks lasknud. Egiptus ja ka Süüria olid tugevalt kindlustanud oma piirid õhk-maa tüüpi rakettidega, mis nad olid saanud Nõukogude Liidult. Iisraeli õhujõud ei suutnud piisavalt kiiresti vastaste õhutõrjepatareisid hävitada.<ref>{{cite web | last = Abudi | first = Joseph | title = The missile did not bend the wing | publisher = Journal of the Israeli Air Force | language = Hebrew | date = October 1, 2003 | url = http://www.iaf.org.il/1213-21478-he/IAF.aspx | accessdate =February 15, 2011}}</ref><ref>{{cite web | last = Abudi | first = Joseph | title = What between 'challenge' and 'model' | publisher = The Fisher Institute | language = Hebrew | date = October 2005 | url = http://www.fisherinstitute.org.il/_Uploads/dbsAttachedFiles/num27.pdf | accessdate =February 15, 2011}}</ref> Kuigi Iisraeli suurim tugevus olid ta õhujõud, ei saanud ta neid efektiivselt sõja alguses kasutada.
9. oktoobril otsustasid Iisraeli kaitsejõud keskenduda jõu kogumisele, kuna Egiptuse armee jäi strateegilisse kaitsesse. Otsustati minna vasturünnakule kui Egiptuse tankid üritavad lahkuda neid kaitsvate õhutõrjerakettide raadiusest. Vastulöök koodnimega Operatsioon Gazelle anti 15. oktoobril. Iisraeli väed, mille eesotsas oli [[Ariel Sharon]]i diviis, murdsid Egiptuse kaitsest läbi Tasa koridori juures ning ületasid Suessi kanali [[Suur Mõrujärv|Suurest Mõrujärvest]] põhja pool. Pärast pingelisi lahinguid peatus Iisraeli edasitung Kairo suunal, samal ajal kui Iisraeli väed liikusid edasi kanali kaldal lõuna poole ja jõudis välja Port Suez'ini. 24. oktoobriks, kui hakkas kehtima relvarahu, olid iisraellased vallutanud suure hulga maad.
==Pikaajaline mõju==
===Naftaembargo===
| |||