Kuldtähe medal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
11. rida:
Paljud Nõukogude liidu kangelase aunimetusega vääristatud kangelasteod, millega käis kaasas Kuldtähe medal, on hilisemal uurimisel osutunud kui mitte väljamõeldiseks, siis tugevasti liialdatuks. Pahatihti ei antud kangelase tiitlit tegelikule sangarile, vaid selleks valiti samast väeosast keegi laitmatu poliitilise taustaga isik. Kõik see kehtib ka eestlastest kangelaste kohta.
 
Viimasena omistatianti Nõukogude Liidu kangelase nimetus Leonid Solodkovile pikaajalise eksperimendi eest, mis imiteeris tööd 500 meetri sügavusel vee all. Tema sai ka 24. detsembril 1991 viimase Nõukogude Liidu Kuldtähe medali numbriga 11664.
 
Kuldtähe medalitmedali said ka 11 linna ja [[Bresti kindlus]], mismillele omistatianti [[Kangelane-linn|Kangelase-linna]] nimetus. Nad oli [[Moskva]], [[Peterburi]] (varem Leningrad), [[Volgograd]] (varem Stalingrad), [[Kiiev]], [[Sevastopol]], [[Odessa]] ja Bresti kindlus ([[8. mai]] [[1965]]). [[14. september|14. septembris]] [[1973]] said Kangelase-linnaks [[Novorossiisk]] ja [[Kertš]], 26. juuni 1974. [[Minsk]], 7. detsembris 1976 [[Tula]] ning 6. mais 1985 [[Murmansk]] ja [[Smolensk]].
 
[[6. mai]]l [[2008]] andis Venemaa president [[Vladimir Putin]] üle veel viis Kuldtähe medalit linnadele [[Voronež]]ile, [[Luga]]le, [[Poljarnõi]]le, [[Rostov Doni ääres|Doni-äärsele Rostovile]] ja [[Tuapse]]le, mis said [[lahingukuulsuse linn]]a aunimetuse.<ref>[http://www.izvestia.ru/search.html?query=%22%C7%EE%EB%EE%F2%E0%FF%20%E7%E2%E5%E7%E4%E0%22&from_hs=1 Izvestia]</ref>