Redaktsioon: 1. mai 2012, kell 22:48 redigeeri 88.196.28.229 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 3. mai 2012, kell 16:05 redigeeri eemalda 88.196.28.229 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Amudaryamap.png\|thumb\|~~360px~~350px\|Amudarja [[jõgikond]]]] '''Amudarja''' ([[tadžiki keel\|tadžiki]] ''Омударё'' või ''дарёи Ому'', [[pärsia keel\|pärsia]] آمودریا ''Âmudaryâ'', [[usbeki keel\|usbeki]] ''Amudaryo'', [[türkmeeni keel\|türkmeeni]] ''Amyderýa''; antiikmaailmas tuntud kui ''Ōxus'' [[ladina keel]]es ja Ὦξος ''Oxos'' [[kreeka keel]]es, mis on tuletised selle jõe [[Indoiraani keeled\|indoiraani]] nimest ''Vaksu'', praegusel kujul ''[[Vahši jõgi\|Vahš]]'') on jõgi [[Kesk-Aasia]]s. Amudarja pikkus on 2620 km, teistel andmetel 2540 või 2435 km,; [[Pandži jõgi\|Pandži]] ja Vahši jõe ühinemiskohast, kustmaalt jõge Amudarjaks nimetatakse, 1415 km. Jõgikond hõlmab 465 tuhat km². Algab [[Afganistan]]is [[Hindukuš]]i ~~mäestikust~~mäestikus 4900 m ~~kõrguselt~~kõrgusel, voolab algul läände, läbib [[Pamiir]]i mäestiku. Piki jõge ~~kulges~~kulgeb [[Tadžikistan]]i (varem [[Nõukogude Liit\|NSV Liidu]] ~~(praegu [[Tadžikistan]]i~~) ja Afganistani piir. Alamjooksul voolab loodesse 1200 km ulatuses läbi kõrbe enam-vähem [[Türkmenistan]]i ja [[Usbekistan]]i piiril, vasakule kaldale jääb [[Karakum]]i, paremale [[Kõzõlkum]]i kõrb. Vee hulk väheneb tunduvalt niisutussüsteemide, aurumise ja liiva imbumise tõttu, ~~seetõttu~~ja praegu kuivab ~~jõgi juba enne Araali järveni jõudmist.~~ Amudarja [[Pilt:AralSea A20081005.jpg\|pisi\|left\|240px\|Araali järve jäänused [[2008]]. aasta oktoobris. NASA satelliitfoto]] Amudarja toitub [[liustik]]u- ja lumesulaveest, suurimad lisajõed on Bartang, Jazgulem ja Vahš. Suurvesi on kevadel ja suvel. Laevaühendus on alamjooksul [[Türkmenabat]]ini, korrapäratult [[Termez]]ini.▼ juba enne Araali järve riismeteni jõudmist. Varem moodustas jõgi suudmes delta, enamus harusid pöördus põhja poole ja voolas Araali järve, osa aga suundus läände, Sarõkamõši nõo suunas. ▲Amudarja toitub [[liustik]]u- ja lumesulaveest, suurimad lisajõed on Bartang, Jazgulem ja Vahš. Suurvesi on kevadel ja suvel. Jääkate on ainult deltas, 2–2,5 kuud aastas. Laevaühendus on alamjooksul [[Türkmenabat]]ini, korrapäratult [[Termez]]ini. Amudarja vett kasutavad [[Karakumi kanal]] ja Tahhiataši [[hüdroelektrijaam]].

Amudarja: erinevus redaktsioonide vahel