Kvaternaar: erinevus redaktsioonide vahel

Liustik kattis kogu [[Antarktika]]t ja [[Gröönimaa]]d, suuremat osa Põhja-Ameerikast, kuid ka Põhja-Euroopat. Jäätumismaksimumi perioodil oli kogu Baltika jääga kaetud. Lisaks sellele, Jääkilpide ees oli tekkinud niinimetatud igikeltsa vöönd, mis haaras sadu ruutkilemeetreid Põhja-Ameerikast ning Euraasiast. Keskmine liustiku temperatuur ulatus kuni −6°, kuid periglatsiaalsetes tsoonides kuni 0° kraadini.

 

 

'''Holotseen''' on kvaternaari ajastu teine ajastik ehk [[kainosoikum]]i aegkonna seitsmes ajastik, mis algas 11 700 aastat tagasi ja kestab tänapäevani. Holotseen on jäävaheaeg, ehk interglatsiaal, järgneb viimase jäätumisele, ehk [[Weichseli jäätumimine|Weichseli jäätumimisele]]. Liustike sulamisele järgnes maailmamere veetaseme 100-meetrine tõus. Põhjapoolkeral hakkas toimuma maismaa [[Glatsioisostaasia|glatsioisostaatiline]] liikumine, mis jätkub tänapäeval. Postglatsiaalne isostaatiline liikumine kujundas Läänemere. Antud piirkonna ülesliikumine kutsub esile nõrku maavärinaid. Tõepoolest, Holotseeni kliima oli üsna stabiilne. [[Jääpuursüdamik]]e teave näitab, et ajastikule eelnes kliima soojenemine ning jahenemise periood.