Solfedžo: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Solfedžo''' (pr solfeggio) on pedagoogiline nooditekstilaulmise tehnika, kus õpetatakse, et igale noodile vastab teatud silp. Seitset kokkulepitud silpi nimetatakse (inglise...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Solfedžo''' (
Solfedžos on kasutusel kaks kohandatud meetodit: '''liikumatu do''' (kasutusel Hiinas, Prantsusmaal, Itaalias, Portugalis, Hispaanias, Rumeenias, Venemaal, Lõuna-Ameerikas ning ka osaliselt Põhja-Ameerikas, Jaapanis ja Vietnamis) ja '''liikuv do''' (kasutusel Suurbritannias, Saksamaal, Indias ning Ameerika Ühendiriikides).
21. rida:
Kindlaksmääratud do`ga maades, kasutatakse neid seitset silpi (koos si`ga), et anda nimed C-mažoori skaala nootidele, seda tähtede C,D,E,F,G,A ja B asemel. (Näiteks, ütleksid nad: "Beethoveni 9. sümfoonia on re-minooris, aga selle 3. osa on si-bemoll mažooris.) Saksakeelsetes riikides kasutatakse selleks otstarbeks tähti, ja solfedžo silpe võib kohata vaid nende kasutamisel lehest lugemisel ja kuulmise treenimisel.(Nad ütlekisd, Bethoveni 9. sümfoonia on d-mollis (D minooris).)
[[en:Solfège]]
| |||