Endel Tulving: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
23. rida:
Endel Tulving on olnud ja on paljude teadusajakirjade toimetuskollegiumites (nt ''Psychological Research, European Journal of Cognitive Psychology, Journal of Experimental Psychology'' jmt). Ta oli aastatel 1969-1972 ajakirja ''Journal of Verbal Learning and Verbal Behavior'' peatoimetaja. Tema avaldatud teaduspublikatsioonide hulk ulatub sadadesse. Paljud nendest on saanud klassikalisteks artikliteks või raamatuteks. Ta kuulub maailma 10 tsiteerituma kognitiivpsühholoogi hulka ja on mälu-uurijate absoluutses tipus. <ref>[Bachmann, T., Maruste, R. (2003). ''Psühholoogia alused''. Tallinn: Ilo]</ref>
Endel Tulvingu uurimisalaks on olnud mälu. Tema poolt avastatud nähtuste või loodud mõistete seas on subjektiivne organisatsioon, sisendi ja väljundi interferents, erinevus olemasoleva ja kättesaadava informatsiooni vahel, meenutusajendid (''retrieval cue''), ajendist sõltuv unustamine (''cue-dependent forgetting''), Tulving-Colotla esmase mälu indeks, meenutatavate sõnade ja nimede äratundmise nurjumine, reduktsiooni meetod mälujälgede struktuuri kindlakstegemiseks, Tulving-Wisemani funktsioon, mis seob äratundmist ajendatud [[meenutamine|meenutamisega]], kodeerimise spetsiifilisus, sünergiline ekfooria, salvestamise/ammutamise interaktsioon, pertsptiivse ja ekfoorilise sarnasuse seosed äratundmisel, [[episoodiline mälu|episoodilise]] ja [[semantiline mälu|semantilise mälu]] eristamine, erinevus noeetilse ja autonoeetilise teadvuse vahel, stohhastiline sõltumatus pertseptiivse
== Episoodiline ja semantiline mälu ==
1972. aastal avaldas Endel Tulving artikli, mis põhjustas revolutsiooni [[mälu]] uurimise valdkonnas. Artikli sõnumiks oli, et inimese mälu pole üks, vaid jaguneb kahte üksteisest põhimõtteliselt erituvaks mälusüsteemiks - [[episoodiline mälu|episoodiliseks]] ja [[semantiline mälu|semantiliseks]].
Episoodiline mälu on süsteem, mis kogub infot ajaliselt märgistatud sündmuste ning nende ajalis-ruumiliste suhete kohta. Semantiline mälu teiselt poolt on mälu, mis on vajalik keele kasutamiseks. See on mentaalne tesaurus, organiseeritud teadmiste kogu,mida inimene omab sõnade ja teiste verbaalsete sümbolite kohta, nende tähenduste ja tähistuste kohta, nende omavaheliste suhete kohta, sümbolite ja mõistetega ümberkäimise reeglite, valemite ja algoritmite kohta. <ref>[Tulving, E. (2002). ''Mälu''. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus]</ref>
[[episoodiline mälu|Episoodiline]] ja [[semantiline mälu]] on kaks propositsionaalse [[mälu]] süsteemi: nende funktsioonideks on koguda, säilitada ja teha kättesaadavaks informatsioon organismi ümbritseva välismaailma kohta, selline informatsioon, mis on esitatav propositsionaalsel kujul. Neid on võimalik vastandada mälusüsteemidele, mille ülesandeks on omandada ja kasutada oskusi ja protseduure, ehk [[protseduuriline mälu|protseduurilisele mälusüsteemile]].
[[episoodiline mälu|Episoodiline]] ja [[semantiline mälu]] on sarnased selles, et nad on propositsionaalse [[mälu]] alaliigid. Vaatamata sarnasusele on aga ka olulisi erinevusi nende kahe vahel. Need erinevused on kokkuvõetavad kolme suurema kategooria alla: erinevused informatsioonis, erinevused toimimise põhimõtetes (operatsioonid) ja erinevused "kasutuses" või osas, mida mälu mängib elu erinevates avaldustes. <ref>[Tulving, E. (2002). ''Mälu''. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus]</ref>
| |||