Närvikude: erinevus redaktsioonide vahel

Närvikoe põhiülesanne on kommunikatsioon. Närvikude on levinud üle kogu keha ja on tihedasti seostunud enamiku kudede ja organitega. Närvikoe peamisteks struktuuriühikuteks on kahesugust tüüpi rakud: [[närvirakud]] ehk [[neuron]]id ehk [[neurotsüüdid]]närvirakud ning neid ümbritsevad tugirakud ehk [[gliiarakudgliia]]rakud. Areneb [[neuroektoderm]]ist ja osaliselt [[mesenhüüm]]ist ([[mikrogliia]]). [[Närvisüsteem]]is moodustavad neuronid nn. [[refleksikaar]]e. Üldiselt on närvikude [[inertne]] (rakud ei paljune) ja koeliselt [[homogeenne]] (ei jagune alaliikideks). Närvirakke ühendavad omavahel [[sünaps]]id ning info ülekandel on vajalik [[keemiline transmitter|keemilise transmitteri]] olemasolu sünapsis. <ref name="üldhistoloogia" /> <ref name="text hist" />

Närvisüsteem jaotatakse kaheks osaks: [[kesknärvisüsteem]] ([[peaaju]], [[seljaaju]]) ja [[perifeerne närvisüsteem]] (kogu närvikude väljaspool pea– ja seljaaju: [[ganglion]]id, [[närv]]id ja [[närvilõpe|närvilõpmed]]). <ref name="medits" />

Kesknärvisüsteem koosneb peaajust (''encephalon'') ja seljaajust (''medulla spinalis''). Morfoloogiliselt iseloomustab seda bilateraalne sümmeetria (koosnevad kahest sümmeetrilisest poolest), metameersus ehk segmentaarsus, neuronite koondumine morfofunktsionaalsete aladena. Siia kuulub närvirakkude põhimass, rakud on tihedalt üksteise kõrval ning kude võib nimetada kui väga spetsialiseerunud [[epiteel]]koeks. Kuna epiteelkoe funktsioonideks kehas on kaitse ja kommunikatsioon, siis närvikude muudab epiteelkoelt saadud info [[närviimpulss|närviimplusiksnärviimpulsiks]]. Stiimulid saabuvad kehasse väliskeskkonnast, närviimpulsid seevastu saabuvad kehast närvisüsteemi, seega käitub kesknärvisüsteem kui kommunikatsioonitsenter.

[[Piirdenärvisüsteem]]i ehk [[perifeerne närvisüsteem|perifeersesse närvisüsteemi]] kuulub kogu ülejäänud närvikude, mis jääb välja pea– ja seljaajust. Eristatakse kahesuguseid närve: tooma- ehk aferentseid ja viima–viima- ehk eferentseid. <ref name="hist text" />

Neuronite ehk neurotsüütide ehitus on rakuline ja kiuline. Neurotsüüdi rakukeha nimetatakse närvirakuks kitsamas mõistes ja tema jätkeid [[närvikiud]]udeks. Täpsemalt on närvikiud närviraku jätke koos teda ümbritsevate kaitsvate glioossete katetega. [[Müeliinikiud]]udel on kateteks [[müeliinkest]] ja [[neurilemm]] ehk [[Schwanni kest]], müeliinitutel kiududel vaid neurilemm. Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast [[rakukeha]]st ehk [[sooma]]st ehk [[perikarüon]]ist ning jätketest- [[akson]]ist ja [[dendriit|dendriididest]]. Tuum[[Rakutuum]], mis asub perikarüoni keskel, on raku mõõtmetega võrreldes suur. Perikarüon on [[tsütoplasma]] mass, mis ümbritseb [[tuum]]atuuma ning mis koos tuumaga moodustab [[rakukeha]]. Rakud ise varieeruvad oma suuruselt, tavaliselt on närvirakkudel pigem suured rakukehad. Kõige suuremad on suuraju koore [[püramiidrakk|püramiidrakud]] ja [[spinaalganglion]]ide rakud ning kõige väiksemad on väikeaju [[sõmerrakk|sõmerrakud]] ja [[silma võrkkesta bipolaarrakk|silma võrkkesta bipolaarrakud]]. Perikarüoni tsütoplasmas leidub kõige tavalisemaid raku organeid nagu näiteks [[Golgi kompleks]], [[mitokonder|mitokondrid]] ja [[tsentrosoom]]id.

*# [[Pigment (bioloogia)|pigment]], mis kujutab endast kas jääkaineid telolüsosoomides (vananemispigment [[lipofustsiin]]) või talitluslikult olulist rakusisaldist [[melaniin]]i. <ref name="histology" />

Peaaegu iga närvirakk omab vähemalt kahte eri tüüpi jätkeid: [[dendriit]]e ja [[akson]]it. Ärritust vastu võtvad närviraku jätked on dendriidid ja tekkinud impulssi erutuslainena edasi juhtiv jätke on neuriit ehk akson. Igal neuronil on lugematul hulgal dendriite, kusjuures on harv juhus, kui neid kas pole või on ainult üks. Dendriidid suurendavad raku pinda ja tänu sellele ka raku ärritust vastuvõtvat võimsust, mida kutsutakse ka [[retseptiivväli|retseptiivväljaks]]. Dendriidid on lühemad kui aksonid ning nad muutuvad rakukehast kaugenedes peenemaks. Aksoneid on seevastu rakul ainult üks. Akson võib olla pikem kui üks meeter. Aksoni tsütoplasmat kutsutakse [[aksoplasma]]ks ning see on perikarüoni tsütoplasma jätk. Aksoni koostises puuduvad Nissli substantsid. Aksonid on üldiselt ümbritsetud lipiide sisaldavast müeliinkihist. Neuraalne vastus on sooritatud aktsioonipotentsiaali kaudu "kõik või mitte midagi" printsiibil. Aksonis leiab aset [[aksonaalne transport]]. Kuna akson ei sisalda ei [[ribosoom]]e ega [[endoplasmaatiline retiikulum|endoplasmaatilist retiikulumi]], siis [[proteiin]]id sünteesitakse närviraku kehas ja mõned ka dendriitides. [[Valk|Valgud]] tuleb transportida rakukehast aksonisse. Nii transporditakse ka [[vesiikul (bioloogia)|vesiikuleid]]eid, [[neurotuubul]]eid ja [[neurofilament]]e. Neuroni tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub tsütoplasma liikumine mõlemas suunas- – terminaalidesse ([[anterograadne|anterograadselt]]) ja tagasi ([[retrograadne|retrograadselt]]). <ref name="üldhistoloogia" />

#[[unipolaarne|unipolaarsed]]- – üheainsa jätkega rakud, millel on nii dendriidi kui neuriidi ülesanne;

#[[pseudopolaarne|pseudopolaarsed]]- – dendriit ja neuriit on arenemise käigus kattunud ühise kattega ja ei ole seega valgusmikroskoobis teineteisest eristatavad;

#[[bipolaarne|bipolaarsed]]- – ühe dendriidi ja neuriidiga;

#[[multipolaarne|multipolaarsed]]- – palju dendriite ja üks neuriit. <ref name="hist text" />

# [[Mikrogliia]] ehk Hortega rakud]] on närvikoe kaitseülesandega rakud.<ref name="histology" />

# Võtab osa mediaatorite metabolismist - sünapse ümbritsevad gliiarakud on võimelised endasse võtma ja [[sünaptilisse punga]] tagasi andma mitmesuguste mediaatorite laguproduktide või mediaatoreid endid.

Omavahel ühendavad rakke sünapsid ning seega erutuse ülekanne ühelt rakult teisele toimub sünapsi vahendusel. Neid võib ühel neuronil olla kuni mitukümmend tuhat. Närviraku akson võib moodustada akson-sooma (spinaalganglionis neurotsüüdi akson kontakteerub järgmise raku pinnaga), akson-dendriit ( [[väikeaju glomeerum|väikeaju glomeerulites]] neurotsüüdi akson kontakteerub naaberraku dendriitidega) või akson-akson (erutus ei läbi antud rakukeha, läheb sellest mööda) sünapseid. Sünaps koosneb aksoni moodustatud presünapsist ning mõjutust vastuvõtval rakul olevast postsünapsist. Nende vahele jääb sünapsipilu. Presünapsis on arvukalt 30–50 nm diameetriga põiekesi ehk vesiikuleid, mis sisaldavad transmitterit[[neurotransmitter]]it ehk [[mediaator|mediaatorit]] ehk ülekandeainet.