Kahvelpuri: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
 
{{toimeta-meri}}
'''Kahvelpuri''''' (ingl.k.''gaffsail'', holl.k. ''gaffelzeil'') on nelinurkne [[pikipuri]], mis on
kinnitatud oma alumise ääre [[Poomiliik|poomliigiga]] [[poom]]i külge, ülemise ääre [[Kahvliliik|kahvliliigiga]] [[kahvel|kahvli]] ja eesmine äär [mastiliik] on piki masti. Kahvel, mis on kinnitatud masti külge [[kahvlipand]]i
abil võib olla kas tõstetav, või paikne. Tõstetava kahvli kõrgust reguleeritakse [[[piikvall]]i
ja [[klauvall]]i abil. Kuna kahvli kõrguse muutumisega muutub ka kahvelpurje [[pindala]], siis nimetatakse kahvli tõstmist '''purje juurdevõtmiseks'''. Kahvelpurje seatakse tuulde poomi suuna muutmisega laeva pikitasandist parema või vasaku parda poole. Seda tehakse [[Poominokk|poominoka]] külge kinnitatud [[soot]]ide abil. Kahvli allatuult vajumist välditakse [[jäärd]]i abil. K-je pindala reguleeritakse ka [rehvlintide] või [rehvpaelte] abil. Nende abil purje pinna vähendamist või suurendamist nimetatakse [[Rehvimine|rehvimiseks]]. Paikse kahvliga k-je mastiliik on [pentseldatud] masti [jaktaagi] külge. Purje juurdevõtmiseks tõmmatakse puri kahvli ja poomi välisotste juurde. Purje koristamist või purje korjamist teostatakse tõstetava kahvli puhul allalastud kahvli ja poomi vahele kinnitamisega (kiitaudega]. Paikse kahvli puhul korjatakse puri kokku masti juurde ja kinnitatakse kiitaudega. K-je tagumist äärt nimetatakse ahtriliigiks, alumist mastipoolset nurka (halsinurgaks), ülemist mastipoolset nurka klaunurgaks, kahvlinoka juures asuvat nurka piiginurgaks ja poominuka juures asuvat nurka soodinurgaks.
K-je kasutamist on kirjeldatud Rootsi ürikutes, mis pärinevad juba [[1525]]. aastast. Suure tõenäosusega võib lugeda, et samal ajal olid nad kasutusel ka Hollandis. K. arenes välja [[Priitpuri|priitpurjest]] ja veel saja aasta jooksul peale k-je kasutuselevõttu nimetati teda poolpriitpurjeks. Mitme sajandi jooksul kuni mehaaniliste jõuseadmete tarvituselevõtuni, olid k-jed laialt levinud üle maailma mitmetüübilistel ja mitmeotstarbelistel [[kuunar]]ite, aga
külge. Purje juurdevõtmiseks tõmmatakse puri kahvli ja poomi välisotste juurde.Purje koristamist või [purje korjamist] teostatakse tõstetava kahvli puhul allalastud kahvli ja
ka hiljem , eriti väiksemate kalalaevade juures.
ja poomi vahele kinnitamisega (kiitaudega]. Paikse kahvli puhul korjatakse puri kokku masti
juurdi ja kinnitatakse kiitaudega.K-je tagumist äärt nimetatakse ahtriliigiks,alumist mastipoolset nurka (halsinurgaks), ülemist mastipoolset nurka [klaunurgaks],[kahvlinoka] juures asuvat nurka [piiginurgaks] ja poominuka juures asuvat nurka [soodinurgaks].
 
K-je kasutamist on kirjeldatud Rootsi ürikutes, mis pärinevad juba 1525 aastast. Suure
tõenäosusega võib lugeda, et samal ajal olid nad kasutusel ka Hollandis. K. arenes välja
[priitpurjest] ja veel saja aasta jooksul peale k-je kasutuselevõttu nimetati teda
poolpriitpurjeks. Mitme sajandi jooksul kuni mehaaniliste jõuseadmete tarvituselevõtuni, olid k-jed laialt levinud üle maailma mitmetüübilistel ja mitmeotstarbelistel [kuunaritel], aga
ka hiljem ,eriti väiksemate kalalaevade juures.
 
 
[[Kategooria:Purjestus]]