Sumo: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
ringi mõõtmed |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Sumo''' ([[jaapani keel]]es 相撲 sumō) on [[Jaapan]]i traditsiooniline [[maadlus]]. Elukutseliste maadlejate puhul kasutatakse nimetust ''ōzumō'' (jaap. k. 大相撲 ōzumō), suur sumo, eristamaks seda harrastajate ''amazumō''st (jaap.k. アマ相撲 amazumō). ''Ōzumō'' kasutamine tänapäeval on suhteliselt uus, kuigi ala ise on igivana ja selle alged ulatuvad kuni 2000 aastat tagasi.
Sumo maadlust peetakse ringis (dohyō), mille läbimõõt on 4,55 m (14,9 jalga) ja pindala 175 ruutjalga. Ringi täidab saviliiv ja see on traditsiooniliselt piiratud riisivihkudega. Sumoka eesmärk on vastane ringist välja trügida või tõsta. Võidu toob ka võte, mis sunnib vastast puudutama areeni pinda mõne muu kehaosaga peale jalataldade. Ametlikus sumo-tehnikate nimekirjas on üle 80 võtte. Vaatamata maadlejate kaalukusele kestavad mõned matšid vaid loetud sekundeid.
Esimesed kindlad teated Jaapanis korraldatud sumovõistlusest on pärit [[642]]. aastast. Sellest ajast alates on pidevalt korraldatud sumoturniire keisri õukonnas. Turniir toimus sügiseste põllutööde lõppu tähistava püha ajal. Tollane sumo ei olnud siiski veel tänapäevane rangete reeglitega võistlus, vaid pigem lihtsalt käsitsivõitlus, mis võis lõppeda ka ühe osapoole surmaga. Keisri käsul pidi iga provints saatma oma esindaja, kes pidi oma kuludega kohale sõitma. Sumo on tihedalt seotud Jaapani usundi [[sintoism]]iga. Legendi järgi pidi jaapanlaste üks esiisa [[Take-mikazuchi]] võitlema rivaalitseva hõimupealikuga ja võitis teda. Veel tänapäevalgi korraldatakse mõnedes ''shinto''-templites sumoga sarnast rituaalset tantsu, mis kujutab maadlust ''kami'' ehk jumalaga.
| |||