Stockholmi sündroom: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Stockholmi sündroom''' on [[pantvang]]i(de)l vahel ilmnev psühholoogiline [[sündroom]], milles pantvang ilmutab pantvangi võtjale lojaalsust ja poolehoidu, vaatamata viimase põhjustatud ilmsest ohust tema elule. Sageli asuvad
Sündroomi kirjeldas esmakordselt rootsi psühhiaater [[Nils Bejerot]] rääkides 1973. aasta suvel aset leidnud 6-päevasest pantvangikriisist [[Stockholm]]is Kreditbankenis. Selle ohvrid tegutsesid aktiivselt vastu oma vabastamisele, keeldusid hiljem tunnistusi andmast, kogusid raha oma vangistajate advokaatidele tasumiseks jms.
7. rida:
Stockholmi sündroomiga sarnane sündroom ilmneb sageli ka seksuaalse ärakasutamise või vägivalla ohvritel, kes asuvad süüdistamise asemel kurjategijat õigustama.
Stockholmi sündroomi nimetatakse ekslikult ka [[Helsingi]] sündroomiks.
Vastupidist olukorda, kus pantvangi(de) võtjad muutuvad vastuvõtlikuks oma ohvrite soovide ja nõudmiste suhtes, nimetatakse [[Lima sündroom]]iks.
| |||